Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Euroopa kukkumine silmapiiril
Kõik teavad pankade kukkumisest USAs, seejärel Suurbritannias. Siis tulid probleemid Madalmaade ja Skandinaavia pankadega. Nüüd on kokku kukkunud ka Islandi finantssüsteem ja tõeliselt suured hävituslained hakkavad lähenema Kesk- ja Ida-Euroopale.
Kuigi mõni nädal tagasi oli juttu, et just Kesk- ja Ida-Euroopa võiksid olla head investeerimisvõimalused, on praeguseks arvamustes tehtud kannapööre. Investorid, kes eelistavad riske vältida, on võtmas oma raha välja areneva majandusega riikidest, millel on suur jooksevkonto defitsiit, kirjutas Wall Street Journal.
Näiteks tabas eelmisel neljapäeval Ungari võlakirjaturgu halvatus juba teist korda sel aastal. Märk, et ülemaailmne majanduskriis annab valusaima hoobi tasakaalustamata majandusega arenevatele turgudele. "Kõik püüavad müüa, aga ostjaid ei ole. Turg on kokku kukkunud," sõnas üks kauplejatest.
Samamoodi on kannatanud Ungari forint, mis on langenud aina madalamatele tasemetele euro suhtes, ning aktsiaturg, mis on kukkunud tasemele, mida viimati nähti 2005. aasta jaanuaris.
Kurbusega tuleb tunnistada, et lisaks Ungarile kuuluvad Wall Street Journali ja Dagens Banki andmetel "ohustatud liikide" nimekirja veel Balti kuldne kolmik, Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi.
Meie kodumaa käekäik on luubi all ka põhjanaabrite juures, kes reedese Kaupplehti vahendusel ootavad Baltimaadele Islandiga sarnast saatust. Panganduskriis tabab regiooni halvimal võimalikul ajal, arvestades muu hulgas kiirelt langevaid kinnisvarahindu, kirjutas ajaleht.
Majanduse langust ennustab ka LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert, kelle sõnul on raskemad ajad veel ees. Ta nentis, et tõenäoliselt on järgmine aasta kõigi Balti riikide jaoks praegusest keerulisem. Majanduse kokkukukkumist ta siiski Baltimaades ei oota, kuigi ka kasvu taastumisest unistamine oleks selgelt liigne.
Kert lisas, et kuna Balti riikide majandused on viimastel aastatel oluliselt sõltunud välisraha sissevoolust, avaldavad viimase aja ärevad sündmused maailmas neile olulist mõju.
"Rahakraane on viimase aastaga märgatavalt koomale keeratud ning raha hind on seejuures oluliselt tõusnud," selgitas Kert põhjuseid, miks tõusuajast veel niipea unistada ei tasu.
Dow Jones näeb muu hulgas täiendavat survet Baltimaadele Skandinaavia pankade tõttu, kellele kuuluvad enamusosalused väikeriikide pankades. Suurpangad ise aga on aina suuremate probleemide ees seoses ülemaailmse krediidikriisiga, mis nende olukorda selgelt raskemaks on muutnud. Oma kasvanud kulusid püüavad nad osaliselt klientidele kõrgemate intresside kaudu üle kanda, mis laob tavainimese koormale raskust veelgi juurde.
Ka Bloombergi analüütikud prognoosivad pigem olude kehvenemist regioonis, ennustades järgmiseks aastaks veel suuremat eelarve defitsiiti aeglustunud majanduskasvu tõttu. See viib vähenenud maksutuluni ja ähvardab võtta investoritelt igasuguse usu ja kindluse oma investeeringute säilimisse.
Sarnastele järeldustele on jõudnud ilmselt ka reitinguagentuurid, kes on alustanud regiooni riigireitingute ümbervaatamist negatiivsemas suunas.
Laiemat kõlapinda tekitas näiteks kõigi Balti riikide reitingute alandamine ühe pügala võrra oktoobri esimestel päevadel Fitchi poolt. Erinevate agentuuri reitingute ülevaadet kajastab tabel artikli kõrval.