Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karmim kodulaen viib mõtted üürile

Viktoria Lummo 13. oktoober 2008, 00:00

"Kuna mul oli Hansapangas teisigi kohustusi, ei nõustutud mujalt mulle laenu andma," tõdes Eneli Kaarna, kes soovis septembris võtta kodu soetamiseks 1,3-1,5 miljonit krooni pangalaenu. Kuna pangale pakutaval lisatagatisel oli juba üks väike hüpoteek Hansapangas, mida ei saanud kustutada, tuli tal võtta laen just sealtsamast. Samas mõjusid teised pangad tingimuste poolest ahvatlevamana.

Kuna lisakäendajat või kaastaotlejat Kaarna laenuvõtmisesse segada ei tahtnud, ilmnesid teistes pankades kohe tõrked. Keegi ei olnud nõus võtma tagatiseks vara, millel on teise panga hüpoteek.

"Emotsioonide pärast oli tahtmine nii suur, et ei näinud, millesse end panin - olin valmis võtma liiga suuri riske," tunnistas ta takkajärele oma esimese korteri saamise silmipimestavat tungi. Õnneks tõmbasid kainemad kaaskondsed ta peatselt unistuste pilvist jalgupidi maa peale tagasi.

Ehkki, jah, laenutaotlemisega seotud paberimajandus ei oleks ju võtnud aega. Kui plaan olemas, kuidas korterit osta, ja tagatis ka, siis oleks kinnisvara hindamisakt käes mõne päevaga. Vastuski pangast võtnuks teist sama palju.

"Ei tasu laenuga hinge kinni tõmmata, nii et elamiseks raha enam ei jagu," nendib tagantjärele targana Kaarna. Pigem üürida mõnda aega veel ja oodata soodsamaid võimalusi, mida võib tuua jätkuvalt langev kinnisvaraturg.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arvab, et enam ei tasu unistada 10protsendilise omafinantseeringuga uue kodu soetamisest. Nüüd peab oma raha koduostuks olemas olema kolmandiku jagu. Seega koos vähima sissetuleku nõude kerkimisega on nüüd laenamisele kaks pidurit peal.

"Loomulikult toimub vähem tehinguid, kuna paljudele laenutaotlustele vastatakse pangast eitavalt," teatas esimese hooga Pindi Kinnisvara vanemmaakler Jüri Urke.

Liiatigi ei taheta enam anda laenu neljakümneks aastaks, vaid peab leppima kolmekümnega. See aga omakorda kergitab laenumakset. Selle tulemusel ostetakse kinnisvara nüüd kui eluaset, mitte investeerimisobjekti, tõdes ta.

Toretsevad ja mittefunktsionaalsed objektid kipuvad turul seisma. Pigem eelistatakse renoveeritud elamispindu, sest suur osa vabast rahast kulub omafinantseeringule.

Pealegi on omal käel renoveerimine luksus, kuna see eeldab piisavat rahavaru. Enamik oste finantseeritakse ka nüüd pangalaenuga. Täies mahus omavahenditest finantseerimine on väga harv, tõdes Urke.

Aet Altroff, Swedbanki eluaseme finantseerimise osakonna juht
Pangad on laenu andmisel muutunud konservatiivsemaks. Jälgime, et väljaantavad laenud on korralikult tagatud ka lühiajaliste hinnakõikumiste vastu kinnisvaraturul. Seetõttu näeme üldjuhul hea omafinantseeringu tasemena 30%, varem oli see 10%. Kui kliendil seda ei ole, sobivad ka lisatagatised. Lisatagatise puhul pank üldjuhul omafinantseeringut ei küsi.

Jälgime ka, et klientidele jääks pärast laenumaksete tasumist piisaval hulgal raha kätte. Vaadates muude kulutuste kasvu kliendi rahakotis, oleme tõstnud minimaalse sissetuleku piiri. Üksiklaenaja puhul on 10 000 krooni senise 7000 krooni asemel ning kahe laenutaotleja puhul on läveks 15 000 krooni senise 10 000 krooni asemel. Laenu tagasimakse periood on kuni 30 aastat, varem oli 40 aastat.

Kindlasti peab arvestama sellega, et pärast laenu maksmist jääks vabu vahendeid muudeks igapäevakulutusteks. Oluline on arvestada ka seda, et laenu on vaja maksta olemasoleva palgaga, mis lähitulevikus ei pruugi tõusta.

Triin Messimas, SEB eraisikulaenude äriarendusjuht
Otseselt pole viimasel ajal laenutingimused muutunud.

Juba selle aasta suvest alates on SEB-l omafinantseerimise määr 10% senise 20% asemel.

Samas saab siiamaani KredExi käenduse olemasolu korral 90% ulatuses panga poolt projekti finantseerimist. Laenutaotluste arv on oluliselt vähenenud just majandusliku üldolukorra pärast.

Asi ei ole niivõrd panga tingimuste karmistumises, kuivõrd selles, et pangale esitatakse tunduvalt vähem projekte, millele tahetakse saada panga finantseerimist.

Inimesed mõtlevad ja ootavad kinnisvarahindade langemist, samuti tuntakse ebakindlust sissetulekute pärast. Kulude suurenemine tekitab inimestes vara soetamise suhtes kõhklusi.

Viimase paari kuu jooksul on küll laenuintressid suurenenud, see aga sõltub omakorda Euribori muutumisest. Seetõttu pole inimestele enam laenu tagasimaksmine jõukohane ja sellega ei taheta riskida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing