10 000 ametnikukohta tahetakse kaotada

13. oktoober 2008, 15:41

Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu
kohaselt väheneb ametnike arv seniselt 26 000 ametnikult 16 000-le.

Justiitsminister Rein Langi sõnul on valminud eelnõu justiitsministeeriumi nägemus avalikust teenistusest ja see, kas eelnõu ka jõustub, sõltub teistest ministeeriumitest. Seaduse kooskõlastusaeg on üks kuu ja aasta lõpul saab seaduse esitada valitsusele otsustamiseks.

„Kui keegi arvab, et siit tuleb tohutu revolutsioon, siis revolutsiooni kindlasti ei ole. On tavapärane muutumine. Avaliku teenistuse seadust on üritatud muuta kümme aastat, aga pole välja tulnud. Nüüd on järgmine katse. Loodan, et justiitsministeerium edukam kui eelmistel kordadel,” ütles Lang.

Minister möönis, et kerge see protsess ei tule. "Võitlus tuleb karm, tuleb üksjagu seletamisi ja vaidlusi," ütles ta.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul pole kehtivas avaliku teenistuse seaduses karjäärisüsteemi elemendid – tsentraalne palgaastmestik, teenistusstaažiga seonduvad soodustused – end õigustanud. Praegu lähtutakse eeldusest, et inimene tuleb madalamale astmele ja tõuseb siis järk-järgult karjääriredelil. Uue süsteemi järgi võib ka erasektorist tulla kantsler ministeeriumi tööle, selgitas Eesmaa.

Uue eelnõu järgi tuleks tagada kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele, seega muutuvad kohustuslikuks konkursid. “Praegu ei korraldata reaalselt konkursse. Tulevikus ei tohi saada ühelegi ametikohale ilma konkursita,” selgitas Eesmaa. Samuti loobutakse asutusesisesest edutamisest, sõltuvaltotstarbekusele korraldatakse avalik või sisekonkurss.

Avalikus teenistuses töötavad inimesed hakkavad jagunema ametnikeks ja töötajateks. Näiteks nõunikud oleksid ka edaspidi ametnikud, aga sekretärid ja suhtekorraldajad oleksid edaspidi töötajad. Kui praegu on umbes 26 000 töötajat ametniku staatuses, siis uue seaduse järgi jääks alles 16 000. See arv ei sisalda omavalitsusi. Ülejäänud muutuksid lepingulisteks töötajateks. „Nende töö pole vähem tähtis, aga nende töö on teistsugune. Kuna riik ei anna neile oma võimuvolitusi üle, siis võetakse nemad tööle töölepinguga,” rääkis Eesmaa lepingulistest töötajatest.

Muutused aga ei toimu kindlasti üleöö. Pärast uue seaduse vastuvõtmist on asutustel muudatuste sisseviimiseks üks aasta üleminekuaega.

Soodustusi puudutavad muudatused kohalduvad vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist. Osa praeguste ametnike teenistussuhe muutub küll töösuhteks, kuid nende senised tingimused jäävad kehtima võrdselt nendega, kes jäävad ametnikeks.

„Õigustatud ootuse printsiip on sedavõrd võimas, et kui läheksime olemasoleva teenistussuhte soodustuste kallale, siis 95% tõenäosusega on meil kolme kuuga kohtuasi kaelas. Riigikohus ütleks tõenäoliselt, et muudatused pole seadusega kooskõlas,” rääkis Lang põhjustest, miks praeguste ametnike soodustusi ära ei võeta.

Langi sõnul kuluks umbes 6-7 aastat, kui kaoks ära praegune n-ö soodustatud ametnik, maksimaalselt võtaks see aega 10 aastat.

Lang ei osanud öelda, millise summa hoiaks riik kokku sellise seadusemuudatusega, aga ta kinnitas, et see oleks oluline summa. Näiteks õppelaenu kustutamiseks maksab riik ca 20 miljonit krooni praeguse eelarve järgi.

Avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks saab rahandusministeerium. Rahandusminister peab kord aastas riigikogu ees ametiasutuse ametnike ja töötajate palkade kohta aru andma.

„Koos eelarvega läheb rahandusministeerium presenteerima ka riigi personaliplaani riigikogu ees. Minister räägiks, palju ametnikke töötab erinevates valdkondades,” rääkis Lang.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. October 2008, 11:25
Otsi:

Ava täpsem otsing