Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks hakkasid investorid põgenema?

13. oktoober 2008, 09:03

„Lähikuudel näen ma börsi tõusmas palju
kõrgematele tasemetele kui tänased,“ ütles kuulus ameerika majandusteadlane
Irving Fisher 1929. aasta oktoobris. Kaks nädalat hiljem kukkus Dow Jonesi
indeks kahe päevaga üle 23 protsendi.

Fisheri renomee varises pihuks ja põrmuks. Sama saatus tabas neid praeguse aja oraakleid, kes toetasid alles hiljaaegu madalaid intressimäärasid, soodsaid laenutingimusi ja tuletisväärtpabereid - kõike seda, mille süüks pannakse käesolevat ülemaailmset börsikriisi.

Nad on tuginenud turu tasakaalu teooriale, mille järgi on turg suurepärane isekorralduv süsteem, mida hoiavad tasakaalus majanduse fundamentaalnäitajad

Selle teooria järgi langetavad investorid väärtpabereid ostes ja müües ratsionaalseid otsuseid, tuginedes ettevõtte kohta avaldatud usaldusväärsele informatsioonile, makromajanduslikele uudistele ning leiavad nii tasakaalu potentsiaalsete riskide ja võimaliku kasumi vahel. Seega püsib väärtpaberiturg loomulikus tasakaalus, mis põhineb väärtpaberite reaalsele väärtusele.

Kuid paljude majandusteadlaste sõnul ei ole tasakaaluteooria abil võimalik seletada ei 1929. aasta ega ka 2008. aasta sügisesi börsikrahhe, tegelikult ei kõlba see teooria ühegi börsibuumi ega –krahhi seletuseks.

Pigem tekib ebakindlatel aegadel kombinatsioon usaldamatusest, kartusest riske võtta ning loomulikust inimlikust ellujäämisinstinktist, mille koostoimes tekib efekt, mida kirjeldavad kolm sõna: Müü. Müü. Müü.

„See on vallandanud üldise usaldamatuse,“ ütles Prantsusmaa kriisiuurimiskeskuse International Crisis Watch teadusdirektor Thierry Libaert AFPle.

Sügava usaldamatuse ajal võib amokijooksu vallandada ka mõni väga väike ja tähtsusetu sündmus, lisas ta. „Kui homme võtavad mõned inimesed pangakontori ukse taha sappa ja seda näidatakse õhtul teleuudistes, siis võib see tekitada üleüldise paanika.“

Pariisi konsultatsioonifirma Equancy majandusteadlane Robert Zarader ütles, et paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik.

Investorid ei suuda hinnata riske, sest paljud pangad on seotud omavaheliste tehingutega, mida pole suudetud lahti harutada.

„Suurte kriiside ajal mängib irratsionaalsus väga suurt rolli. Tekib tunne, et keegi ei vastuta enam ning teadaolevad probleemid on ainult jäämäe veepealne osa.“

Šveitsi föderaalses tehnoloogiainstituudis äririskide professuuri juhtiv Didier Sornette, kes on hariduselt füüsik, ütles, et Darwini teooriates kirjeldatud karjainstinkt pole ilmtingimata irratsionaalne.

„Bioloogiliselt oleme me arenenud ellujääjateks,“ ütles ta. „Naabrite tegevust jälgides võib saada olulist infot ellujäämiseks.“

Näiteks piiluvad tudengid raske eksami ajal üle naabri õla, et näha, mida tema kirjutab, eeldades, et naaber teab paremini, tõi Sornette näite.

Tema sõnul toob turuosaliste, analüütikute ja fondijuhtide koondumine kaasa ohtliku vaid ühel ideel põhineva kultuuri.

„Nii nagu mehel ja naisel tekivad ühise kooselu käigus asjadele samad vaated, hakkavad ka pidevalt omavahel kontaktis olevad turuosalised sarnaselt käituma,“ ütles ta.

„Analüütikute ja fondijuhtide puhul on karjainstinkt väga oluline, esiteks väljendub see info kogumises. Teisalt on kindlam olla üks ekslikus karjas, kui jääda üksi, tehes samas õigeid otsuseid.“

„Pigem eelistatakse olla paljudes asjades ühises ekslikus karjas, sest siis saab öelda: kõik teised teevad samuti. Kui eksida üksi, siis on võimalik lihtsalt kinga saada.“

Teisalt rõhutavad eksperdid, et turuosaliste käitumist mõjutab ka sotsiaalne taust.

Rühmadesse koondunud investorite hulgas levivad kuulujutud ja liiguvad e-kirjad, mille abil nad koordineerivad oma tegevust, põhinedes tihti vaid kuulujuttudele. See aga võib krooniliselt ebastabiilsel turul kaasa tuua doominoefekti.

Märtsis avaldas Prantsuse füüsik Jean-Philippe Bouchard ja tema kolleegid Pariisi Capital Fund Managemendist uuringu, mis põrmustas idee, et börsid reageerivad uudistele, mis turu tasakaalu teooria järgi peaks olema üks põhifaktoreid.

Tema töörühm vaatles Dow Jonesi ja Reutersi andmevoogu 2004. aasta augustist kuni 2006. aasta augustini ning võrdles avaldatud uudiseid 893 USA väärtpaberi liikumiskõveratega.

Aktsiate kohta avaldatud info ei kergitanud hindu ega toonud kaasa ka hinnakõikumisi, ilmnes analüüsist. Tegelikkus oli sootuks vastupidine: uudiste järel muutus aktsia volatiilsus hoopis väiksemaks.

Aga millest tekkisid siis suured kõikumised?

„Kõikumiste selgitamiseks fundamentaalnäitajate abiga olid need kõikumised liiga suured. Volatiilsus on oma olemuselt juhuslikku laadi nähtus,“ leidis Bouchard’i uuring.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2008, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing