Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EASilt raha küsimine paneb äriidee paika

Eile vastas Indrek Tuulik aripaev.ee lugejate küsimustele.

Osa riskikapitaliste kuulutab, et just rasketel aegadel äri alustades saab ettevõte tugevamaks, sest siis mõeldakse asju rohkem läbi. Kuidas kommenteerite?

Jah, kindlasti. Aga olgu majandus kui heal või halval järjel tahes, ei saa kõigist edukaid ettevõtjaid. Kui sul on hea äriidee, oled aktiivne, algatusvõimeline ja mõistuse piires riskialdis, ei ole vahet, milline on parasjagu majandusseis, edu saadab sind kindlasti. Ma arvan siiski, et mina mõtlesin küll pikemalt läbi. Konkreetse äriplaani tegin umbes aasta jooksul, aga liiga kaua ei tohi ka mõelda, sest majandussituatsioon muutub.

Kui suure summa Te EASist toetust saite ja kui suure summa ise ettevõtluse alustamiseks investeerisite?

Olen ise praegu investeerinud 1,6 miljonit krooni, EASist taotlesin toetust 96 000 krooni, maksimumtoetuse summa on 200 000 krooni. Päris omafinantseeringuta EAS raha ei anna. EAS toetab kuni 50% ulatuses soetatava põhivara väärtusest ja enne raha saamist peab reaalselt olema olemas kogu finantseeringuks vaja minev summa.

Kuidas suudate oma ehitusvaldkonnas tegutsevat firmat vee peal hoida langeva majanduse ja ehitusmahtude ajal?

Ega garantiid ei olegi. Hädaldada ja käed rüpes istuda pole ka mõtet. Vastupidi firmadele, mis ei julge praegu investeerida ning ootavad paremaid aegu, meie just laieneme. Olen kindel, et see tasub ennast ka ära. Praegu on risk millegi ettevõtmiseks kindlasti keskmisest suurem, kuid arvan siiski, et kui majanduse mõõnaperioodil investeerida, siis majanduse paranedes saab aktiivselt keskenduda turustamisele.

Olete rääkinud, et soovite firma käima tõmmata ja siis mõnele suure rahakotiga investorile maha müüa? Kas sellist mõtet omades on eetiline alustada EASi rahaga?

See on igati põnev versioon. Firmat ma kindlasti maha ei müü, firmaga alustamise ettevalmistamine algas juba mitu aastat tagasi. Enne EASiga koostööd investeerisin ise umbes 1,5 miljonit krooni. Nii et eetikaga peaks kõik korras olema. Pealegi peab firma kolm aastat kindlasti toimima, muidu tuleb saadud raha EASile tagastada.

Kuidas hindate EASi abi alustava ettevõtja jaoks - kas oli asjaajamisest nendega rohkem kasu või tüli?

Esmapilgul tundub, et kõik on aetud liiga keeruliseks, täitsa vaenulikuks ja kohati lausa võimatuks. Kuid tegelikkus ei ole kaugeltki nii hull. Kogu protsess on hästi läbi mõeldud ja loogiline. Välja sõelutakse lihtsalt õnneotsijad. Võimalus tuleb anda neile, kellel on tõsine huvi ja kes seda raha tõesti vajavad.

Minu protsess kulges rahulikult samm-sammult, jõudsin end kõigega kurssi viia ja vajalikud asjaajamised said korrektselt tehtud. Soovitan kindlasti kõigil, kel vähegi mingi ettevõtlusidee meeles mõlgub, see protsess läbi teha. Isegi kui saate lõpuks negatiivse vastuse, tasub see kogemus ennast ära.

Aga EASis käies läheb kogu protsess veel põhjalikumaks, selle käigus koostate väga põhjaliku äriplaani (mida muidu ei viitsiks), koostate finantsprognoosid (näete ära tegevuse tegeliku tasuvuse). See protsess võib tuua maa peale tagasi, enne kui hilja või vastupidi - hoopis indu juurde anda. Lisaks saate kasulikku infot, kogemusi ja enesekindlust.

Mis võiks EAS teistmoodi teha, et neist rohkem kasu oleks?

Omafinantseeringu olemasolu ette nõudmine on alustavale väikeettevõtjale suur probleem. Selles vallas võiksid nad mõelda, äkki annaks midagi väikeettevõtjasõbralikumaks muuta.

Lisaks võiks EAS teha koostööd näiteks Äripäevaga, et tutvustada seal neid väikeettevõtjaid, kes on kõik tingimused täitnud ja edukalt firma käima tõmmanud. Omast käest tean öelda, et alguses läheb kogutud raha firma põhivarasse ja reklaami tegemiseks enam jõudu pole.

Autor: ÄP