Kommentaar: päästjad on nagu balletitantsijad

14. oktoober 2008, 16:00

Päästjad on nagu balletitantsijad, kes ei
tohi olla kohmakad ja kellel peab olema vastupidavust. Sellepärast ka pikem
puhkus, varajasem pensioniiga ning eripension, ütles Põhja-Eesti päästekeskuse
direktor Raik Saart, kes ei tea kindlalt öelda, kas ametnikel peaks olema rohkem
hüvesid või ei.

Järgneb Raik Saarti kommentaar aripaev.ee tänasele päevaküsimusele, miks ametnikel peaks olema rohkem hüvesid kui teistel töötajatel:

”Ma ei tea, kas ametnikel peaks olema rohkem “hüvesid” või mitte. Kõik ”hüved” tulenevad väärtushinnangutest. Iseasi, mida hinnatakse.

Kui panga sekretär saab rohkem palka kui kogemustega õpetaja, siis on sekretäri töö kõrgemalt hinnatud kui õpetaja oma. Lihtsalt sellised on kriteeriumid ja mitte töö enda väärtus. Ametnikelt nõutakse kuulekust, professionaalsust, haridust ja muid täpselt formuleeritud omadusi. Siit ka siis tema väärtustamise tingimused. Lohakat, rumalat, ülbet ja harimatut ametnikku ei taha ei riik (omavalitsus) kui tööandja ega ka mitte kodanik, kui teenuse tarbija.

See on vana ja tuntud lugu, et millises sektoris peavad olema ausad, targad ja energilised inimesed, kas erasektoris või riigisektoris. Headel aastatel meelitatakse toimekaid ametnikke riigisektorist lihtsalt üle, halbadel aastatel käivad endised erasektori töötajad riigisektorist tööd otsimas.

Erasektoril on riigisektori ees suur eelis - peremees käsutab oma raha ise ja võib maksta optimaalset palka. Riigisektoris makstakse valitsuse määratud palka. Kui palk ei korva väärtushinnangutest tulenevaid nõudmisi, pakutakse ametnikule lisaboonust. Nii on see alati olnud, midagi ei ole parata. Muidu ei ole võimalik erasektoriga konkureerida. Aga võib-olla ongi asi n-ö konkurentsis - tööturul on riik (omavalitsus) erasektorile lihtsalt tugev konkurent?

Teine asi on tuletõrjujate-päästjatega. See on selline amet, kus saab töötada keskharidusega, füüsiliselt tugev, vaimselt terve ja distsiplineeritud inimene. Nõrgal, harimatul, hälbelisel ja vastutustundetul inimesel pole selles ametis midagi teha. Ta muutub ohtlikuks nii endale kui teistele.

Paraku on nii, et ükski mees ei ole enam 50aastaselt sama tugev ja vastupidav kui ta oli 25selt. Võivad kimbutada haigused, saadud traumad. Paljudes riikides jälgitakse kiivalt päästjate keskmist vanust. Kui see läheb juba 45-le, siis on lugu halb. Vanade meeste komandosid ei lubata. Sageli on see just väikeste kohtade probleem. Vanad mehed ei lähe eest ära ja noored mehed ei taha vanade seltskonda tulla. Ja see ei ole sugugi naljakas. Sestap lastaksegi tuletõrjes mehed varem pensionile.

Loomulikult ei visata neid tänavale, kui neil tekib füüsiliste katsete täitmisega probleeme, vaid antakse neile võimalus inimlikult oma tööaeg täis teenida mõnel muul, vähem vastutusrikkal ametikohal.

Päästjad on mõneti nagu balletitantsijad, nad ei tohi olla kohmakad ja neil peab jätkuma vastupidavust intensiivsele ja kestvale tööle. Siit siis ka pikem puhkus, varajasem pensioniiga ning kohati ka eripension. Ühiskonda teenides noorelt ärakulunud mehed lubatakse varem vanaduspuhkusele.

Me ei tahaks küll jõuda selleni, et tuletõrje redelil ruttab hättasattunud inimest päästma 65aastane, raskelt hingeldav tuletõrjuja, kellel endal on tegemist redelil püsimisega. Nii on lugu päästjatega.

Mulle tundub, et kõiki probleeme ei saa lahendada ”piiramistega”, igas asjas tuleb püüda esmalt olukorda analüüsida. Alati on olnud ja jäävad erinevused nii inimeste võimekuse, annete, töökuse ja muude parameetrite vahel. Kõigile ühtemoodi mõõta ei õnnestu kuidagi. Siis teeme kellelegi liiga või vastupidi, anname põhjendamatult hüvesid.”

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. October 2008, 16:00
Otsi:

Ava täpsem otsing