Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kunsing: paanikamüük seotud tõsiste probleemidega

14. oktoober 2008, 17:15

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
leiab, et viimaste nädalate paanikamüük on olnud seotud tõsisemate probleemidega
kui 1987. aastal, mil S P 500 indeks muutus sarnaselt praegusega.

Kunsingu sõnul meenutas eelmise nädala lõpuni toimunud langus, eriti selle viimane ots oma kiirusega väga 1987. aastat, kui vaadata näiteks S P 500 indeksi muutust. Toonastest põhjadest tõusis turg järgmise aasta lõpuks tõesti märgatavalt üle 20%, kuid selle taustal toimus USAs ka päris kiire majanduskasv. Samal ajal tõusid 1988. aastal tublisti ka intressid - ka see ei takistanud turu tõusu.

Praegu on probleem selles, et suuremat majanduskasvu järgmisel aastal ei usu eriti keegi ja seetõttu on ka ilmselt turu kosumine ehk mitte nii kiire kui 1988. aastal, märkis Kunsing.

„Samas on õige ka see, et viimaste nädalate paanikamüük on olnud seotud tõsisemate probleemidega kui 1987. Tegu on olnud korporatiivvõlakirjade ja rahaturu pea täieliku seiskumisega. See tähendab, et paljud ettevõtted, mis sõltuvad lühiajalisest refinantseerimisest, ei ole saanud normaalselt tegutseda. Praegu ongi küsimus selles, kui kiiresti võlakirjaturg ja pankadevaheline rahaturg taastub, et vähemalt krediidivõimelised ettevõtted saaksid oma tegevusega edasi minna. Kui me näeme näiteks Euribori langemas kiiresti allapoole 4,5% taset, siis võiks olla aktsiaturgude suhtes üsna optimistlik. Ka dollari Libor peaks tänastelt tasemetelt tublisti allapoole tulema,” arutles ta.

Kunsing meenutas, et valitsused ja keskpangad on omalt poolt kõik sammud astunud, et usaldus taastuks ja intressid võiksid allapoole tulla. „Aktsiaturgude kahepäevane põrge peegeldab ootust, et need sammud kannavad vilja. Ja kui nüüd intresside ja korporatiivvõlakirjade tootlus peaks jätkama praegust ettevaatlikku langust pisutki kiiremas tempos, siis reageerib ka aktsiaturg positiivselt,” avaldas ta lootust.

Kunsing usub, et praegu võiksid börsid jätkata põrkamist eelmise nädala põhjadest tagasi mingile normaalsemale tasemele - S P kuhugi 1100 kanti aasta lõpuks näiteks (ca +7-8% vs praegune tase). Järgmise aasta suhtes on olukord ebaselgem, kui see ehk oli 1988. aastal, mil mure majanduskasvu pärast ei olnud praegusega võrreldav.

"Alati on muidugi võimalik, et globaalne majanduslangus suudetakse ära hoida, kuid praegu näib see pigem niimoodi, et seda lihtsalt pehmendatakse, mitte ei hoita päris ära. Paljud aktsiad on praegu väga-väga odavad, kuid seda peamiselt varasemate kasumiootuste valguses. Ei ole teada, millised täpselt on olnud rahaturgude kriisi (ülikõrged LIBORid, karmistunud laenustandardid) mõjud reaalmajandusele. Kui need mõjud ei ole väga katastroofilised, siis ilmselt võivad aktsiad tõusta üsna tublisti. Tahaks näha mingeid tõendeid ettevõtete raportite näol, enne kui asuda ennatlikke järeldusi tegema," arultes ta.

Tänase Taani majanduslehe Börsen kaaneloos väidavad Barclays Capitali ja Danske Banki analüütikud, et järgmisel kahel-kolmel nädalal tuleb aktsiaid kokku krabada käte ja jalgadega - praegu on ajalooline võimalus aktsiatega raha teha.

„Usume, et aktsiad hakkavad praegustelt tasemetelt pakkuma pikaajalise perspektiiviga investoritele häid ostuvõimalusi. Ja sellist võimalust, mida tavaliselt tuleb ette vaid üks kord inimpõlve jooksul,“ ütles Barclays Capitali peastrateeg Tim Bond. Isegi kui 2009. a ootab ees majanduslangus, on aktsiad täna juba liiga madalale hinnatud. „Kui ajalugu eeskujuks võtta, võib eeldada 10 aastat kahekohalisi tootlusnumbreid,“ ütles Bond.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. October 2008, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing