Kus töökoht, seal ka maksud

Aidi Kallavus 15. oktoober 2008, 00:00

Üha enam Soome ettevõtteid kasutab Eesti tööjõudu ning meie töötajad omakorda loodavad sissetulekuid põhjanaabrite juures suurendada.

Suuremate sissetulekute lootmise tuhinas unustatakse tihti aga see, et välismaal töötades maksustatakse palk ka välisriigi maksudega, mis võivad kujuneda Eesti omadest kõrgemaks.

Reeglina maksustatakse Eesti töötaja palk tulumaksuga Soomes siis, kui seal viibitakse enam kui 183 päeva järjestikuse 12 kuu jooksul. Alates 2007. aastast viis Soome sisse regulatsiooni, mille kohaselt tuleb palgalt tulumaksu tasuda Soomes esimesest töötamise päevast alates, kui töötaja töötab Soomes sealse äriühingu juhtimise ja kontrolli all. Samuti kehtib see olukorras, kus Eesti tööandjal on pideva Soomes teenuste osutamise või kaupade müügi tulemusena tekkinud püsiv tegevuskoht, mille kaudu töötajale palka makstakse.

Levinuimaks näiteks, kus regulatsioon rakendub, on tööjõu vahendamine. Kui Eesti äriühing sõlmib töötajaga töölepingu ja saadab ta kolmeks kuuks Soome tellija juurde tööle, tuleb palgalt tasuda tulumaks Soomes.

Samas ei ole välistatud sama regulatsiooni rakendumine ka muus olukorras: näiteks siis, kui Eesti tütarühing saadab oma töötaja Soome emaettevõttesse tööle ning täidetud on kriteerium, et töötaja allub Soome äriühingule, kuigi tööleping on sõlmitud Eesti äriühinguga. Kui palk kuulub Soomes maksustamisele, ei tule Eesti tööandjal teatud tingimustel tulumaksu Eestis enam tasuda.

Sotsiaalmaksustamisel kehtivad erinevad põhimõtted. Reeglina maksustatakse palk sotsiaalmaksuga riigis, kus asub töö tegemise koht, kuid erandina saab jätkata sotsiaalmaksu tasumist Eestis, kui töötaja on Soome lühiajaliselt lähetatud.

Selleks tuleb taotleda Eesti sotsiaalkindlustusametist vorm E101 (lähetuse teisel aastal vorm E102 lähetuskohariigist). Erandjuhtudel võivad Soome ja Eesti ametid kokku leppida ka pikemas perioodis.

Selleks, et järgida maksukohustustest kinnipidamist, on Soome seadustanud rida registreerimise protseduure, mida kõik osapooled peavad läbima, ning ette näinud sanktsioonid, mida rikkumisel rakendatakse.

Kui töötaja puhul jääb rikkumise korral trahv 2000 euro suurusjärku, siis tööandja vastustus võib ulatuda kuni 15 000 euroni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing