Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravimiturg sammub langevas joones
"Esimesed märgid süvenevast majanduslangusest on ka retseptiravimite turule jõudnud," kinnitas AstraZeneca juht Mart Levo. "Kui võrrelda tänavust ja mullust augustit, on retseptiravimite turg langenud 5,8% ning kui võrrelda kahe eelpool mainitud aasta augustikuud, siis on retseptiravimite turg langenud 11,4%."
Levo lisas, et täpsemad andmed selguvad pärast haigekassa kolmanda kvartali tulemuste avaldamist, kuid ta on seisukohal, et optimismiks ei ole põhjust.
Ravimitootjate liidu juhi Akshay Mody hinnangul hakkab teisel poolaastal ilmselt ka ravimiturul üldine majanduslangus kajastuma, sest poole ravimitest ostavad inimesed oma raha eest. Samas ennustavad maailma börsianalüütikud Eesti ravimiturule kuni 2012. aastani 6% kasvu aastas.
Järgmisel aastal mõjutab turumahte ka 5 protsendile 9-le tõusev ravimite käibemaks. Üks niisugune kogemus on Eestil juba olemas, kui käibemaks tõusis nullist 5%. "Enne muutust ostsid kroonilised haiged endale detsembris varud ära. Esimene kvartal oli madalam ja seejärel turg taastus. Ma arvan, et praegu tuleb sama," leidis Mody.
Millest aga esimese poolaasta soliidsed protsendid siiski veel võiks tingitud olla? "Aasta alguses lisandusid mõned soodusravimid, mis tähendab, et mõned uued klassid muutusid kättesaadavaks. See võis ka positiivselt mõjutada," leidis Mody.
Samuti mõjutavad müüki riigihanked ja nende ajastatus võrreldes eelmise aastaga. Hangete väljakuulutamine sõltub omakorda sellest, millal ravimid tellijal lõppema hakkavad. Glaxol, mida Mody igapäevaselt juhib, moodustavad riigihanked näiteks 25% käibest - need on HIVi ravimid ja vaktsiinid.
Inimestele kasutamiseks mõeldud ravimite turumaht kasvas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10,75% ja II kvartalis 12%.
"Olen siin hulgimüüjatega rääkinud ja tõenäoliselt see protsent siiski nii suur ei ole," kommenteeris Mody. "Statistikas on üks suur aga - see, mis hindadega seal arvutatakse."
Just soodusravimite hinnad on Mody sõnul palju kukkunud - riik oli edukas. "Statistikas kajastuvad ravimid täishindadega. Tegelikke tulemusi näeme aasta lõpus," ütles Mody.
"Meile kättesaadava info järgi oli retseptiravimite turu I kvartali väärtuse juurdekasv 11% ja II kvartali oma 7%, mis on ligilähedane ravimiameti pakutule," ütles Levo ja lisas, et kuna nende firmal puuduvad ravimiameti algandmed ning nad ei jälgi ka käsimüügiravimite käivet, siis ei oska kahjuks kogu turu kohta adekvaatset hinnangut anda. Samas on ta aasta algusega rahul. "Aasta esimene pool üllatas meid positiivselt, sest olime oma ootustes konservatiivsemad," lisas Levo.
Järgmisel aastal võib juurdekasv olla ka negatiivne.
Ravimiturg ei ole isoleeritud ülejäänud majandusest - kasvav inflatsioon, üleüldine majanduslangus ja perede suurenevad eluasemekulud ning teisalt Eesti patsientide kõrge omaosalus ravimite eest tasumisel - kõik see mõjutab ka ravimiturgu ning võib tõugata selle lähiajal langusesse.
Eeltoodut arvestades võib 2009. aastal ravimituru juurdekasvuks hinnata optimistina kõige rohkem 2%, kuid see võib olla ka 0% või isegi negatiivne.