Kahjumit toov Keila haigla läheb müüki

"Praegune seis nõuab meilt kõige enam edasiliikumist, sest samal kujul me enam jätkata ei saa," ütles ajalehele Meditsiiniuudised Keila haigla juhataja kohusetäitja, doktor Andres Peri.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglale (PERH) kuuluv Keila haigla on viimastel aastatel toonud peremehele vaid kahjumit, igal aastal ligi 20 miljonit krooni. Haigla vajab töökorda saamiseks vähemalt 300 miljonit krooni lisainvesteeringuid. Haiglahoone koos seal osutatavate raviteenustega müüakse.

"Oleme juba paar aastat Keila haigla saatuse suhtes hoogu võtnud, investoreid otsinud ja müüki ette valmistanud," kommenteeris PERHi juht Tõnis Allik.

Sügiseks ollakse valmis lähimatest Euroopa riikidest potentsiaalseid investoreid kutsuma. "Ja loomulikult ka kohalikke investoreid, kellel võiks Keila haigla vastu huvi olla," märkis Allik.

Esimene märkimisväärne kuupäev võiks tema kinnitusel olla 17. oktoober, kui eeldatakse esimast tagasisidet arvatavatelt huvilistelt: kas nad on üldse läbirääkimistest huvitatud.

Kes need 50 võimalikku investorit on, Allik ei nimetanud. Müüki korraldab audiitorfirma. Tasub märkida, et ostjale on müügitingimustesse kirjutatud nõue tervishoiuteenuste jätkumiseks Keila haigla pinnal.

Haigla üle 40 000ruutmeetrine kompleks on aastate jooksul olnud pidevalt alakoormatud. Kahjumi peab katma PERH, mis tähendab, et selle võrra väheneb regionaalhaigla võime investeerida kõrgeima etapi teenuste osutamisse.

Peri sõnul oleks pooltühjas haiglas kohta mitmesajale hooldusravi vajavale haigele. Selliste haiglakohtade järjekord on tema sõnul Eestis hetkel kuni poole aasta pikkune.

Keila linnavolikogu esimehe doktor Andrus Loogi sõnul on üks lahendusi hooldusravi. Teine võimalus oleks aga hooldekodu, mille kuludest maksaks osa kohalik omavalitsus.

Peri sõnul saaks Keila haiglasse ühtmoodi teha nii hooldekodu, mingit laadi tasulise hooldusravi teenuse ning laiendada veelgi olemasolevat taastusravi.

"Enam ei ole võimalik regionaalhaigla hõlma all edasi tegutseda, nüüd tuleb luua omaette struktuur ning leida väga hea investor," rääkis Peri. Uus investor tooks loodetavasti haiglasse oma oskusteabe ja spetsialistid.

Keila haigla liideti Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga 2003. aastal. Juba siis oli teada, et ühendamine ei ole selle haigla jaoks lahendus. Liitmise eesmärk oli tol korral pigem see, et regionaalhaigla võib hakata uue Mustamäe maja ehituse käigus varupindasid vajama.

"Rääkides viie aasta tagusest Keila haiglast, oli see toona üsna nutuses seisus. Miks Keila haiglal halvasti läheb? Selle vastuse saamiseks tuleb minna ajas tagasi ja küsida, miks selline haigla 1980. aastatel Keilasse üldse ehitati. Elu ja surma piiril on see haigla vaakunud kogu oma eksisteerimise jooksul.

Kui nii arutleda, saaks nendesse ruumidesse tegelikult igasuguseid asju teha, aga need on juba kaugemate etappide arutelud.

Ega hotelli kui sellise ehitamine polegi keelatud, aga ma ei kujuta hästi Keilas ette 700kohalist hotelli.