Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parem kaine pea kui kiired jalad
Äripäev kutsub ettevõtjaid üles mitte tormama panka vahetama negatiivsetest uudistest tekkinud emotsioonide ajel. Ka Äripäev, kes on ettevõttena Swedbanki klient, ei kavatse oma hoiuseid mujale paigutada.
Kirjutame sel teemal juhtkirja, sest paljudel ettevõtjatel on üleilmse finantskriisi valguses tekkinud küsimus, kas nad peaksid oma pangas seisva rahaga midagi ette võtma.
Soovitame ummisjalu tegutsemise asemel rahu säilitada, sest praegu levib palju vastuolulist informatsiooni ning selle põhjal pole mõtet teha tormakaid otsuseid. Kiired emotsioonide ajel tehtud otsused võivad praeguseid probleeme halvasti võimendada, eriti siis, kui selliseid otsuseid hakkab tegema kriitiline mass.
Kõige hullem, mis Eestis praegu võiks juhtuda, on isetäituv ennustus. Kui hoiustajad kaotavad äkitselt kindlustunde oma raha turvalisuse üle ning jooksevad ummisjalu kontosid tühjendama, siis võib mõni Eesti pank tõesti raskustesse sattuda. Kuid selle põhjuseks poleks siis mitte panga finantsseis, vaid just usalduse kaotamine. Ühe suurpanga raskustest aga kaotaksid kõik, konkreetse panga hoiustajate mured võiksid tekitada ahelreaktsioonina leviva usalduskriisi meie majanduses.
Kõik märgid viitavad sellele, et meie suuremate pankade "Rootsi emad" on hea tervise juures. Rootsi finantsinspektsiooni äsjasest raportist nähtub, et Swedbank, SEB ja Nordea suudaks välja kannatada päris suured laenukahjumid omakapitalinõudeid rikkumata.
Juba on Rootsi valitsus igaks juhuks koostanud ka kriisikava, muu hulgas on loomisel fond, millest vajadusel pankadele rahasüste teha. Rootslased on karastunud 1990. aastate alguses läbi tehtud panganduskriisis, kusjuures tollase päästeoperatsiooni juht juhib praegu Rootsi keskpanka. Selle kriisi tulemusena võttis riik vastu karmimad pangandusseadused, mis pole lasknud pankadel ülisuuri riske võtta. Teadaolevalt pole Rootsi pankadel märkimisväärseid tuletisväärtpaberite positsioone, mis olid üheks kriisi tekitajaks.
Meie ettepanek võib tunduda üllatavana, sest Äripäev on viimastel nädalatel ise kirjutanud palju negatiivseid lugusid. Meid on süüdistatud paanika õhutamises.
Kuid meie ülesanne on olla aus lugeja suhtes ning anda talle võimalikult põhjalikku ülevaadet Eesti ja maailma majanduses toimuvast. Mida rohkem on teil infot, seda adekvaatsemalt te käitute.
Lõpetuseks, muidugi mõtleb iga ettevõtte juht oma firma heale käekäigule ega pea lähtuma patriootlikest kaalutlustest. Seda enam, et selles kriisis on nii mõnigi pealtnäha kullakarva pank osutunud seest mädaks. Peame siiski adekvaatseks soovitust hoiduda emotsioonide ajel tehtud otsustest, mis võivad paanika-lumepalli veerema minnes olukorda kõikide jaoks halvendada.
Autor: ÄP