Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teadlane rajaks tuumajaama põlevkivikaevanduste alla

16. oktoober 2008, 11:18

Rahvusvahelisel tuumaenergia konverentsil
ettekande teinud geotehnik Mait Mets pakkus ühe ideena välja, et Eestis võiks
tuumajaama koos kütusehoidla ja jäätmehoidlaga ehitada maa alla, kasutades ära
suletud kaevandusi.

Mait Mets kinnitab, et kaevanduskäikude alla rajatav tuumajaam oleks keskkonnale täiesti ohutu, mõnekümne meetri sügavusel asuv sinisavi on äärmiselt veekindel. Lisaks kaetaks õõnsused malmkilpidega ning nendele lisanduks omakorda betoonkate, kirjutas Põhjarannik.

"Selle ettepaneku mõte on kasutada ära juba suletud kaevandusi, et vähendada kaevetööde mahtu," selgitas osaühingu Geoengineering teadusdirektor Mait Mets. "Suletud kaevanduse põhjast tuleks veel paarkümmend meetrit allapoole minna, et jõuda kambriumi savivöösse. Sinna tuleks rajada kahesugused käigud: umbes kolmekümnemeetrise läbimõõduga, kuhu saaks paigalda 300megavatised reaktorid - ühesõnaga ehitada kogu see majandus maa alla -, ja umbes 4-5meetrise läbimõõduga käigud, mis viiksid jaamast ladude kompleksi."

Metsa sõnul toodaks tuumajaamale vajalik kütus sel juhul sadamast jaama ja kõik edasine toimuks juba sügaval maa all.

"Tuumajaam kestab 40-50 aastat ja kui see ükskord oma töö lõpetab, on kõik juba maa alla maetud, see tähendab, jääb ära väga kulukas ja pikaajaline sulgemisprotsess, mis maapealse jaama puhul kestab 15-20 aastat," märkis ta.

Vett, millega suletud kaevandused täituvad, saaks tema sõnul edukalt kasutada tuumajaama jahutusveena.

"Asja panevad paika ohutus ja majandus," ütles Mets. "Ümbritseva keskkonna jaoks oleks maa alla ehitatud tuumajaam absoluutselt ohutu, ka põhjavesi oleks kindlalt kaitstud, sest kambriumisavidel veejuhtivus praktiliselt puudub, see on Euroopas ettenähtud normist kümme korda väiksem. Aga kui jaama jahutusvett oleks võimalik ära kasutada näiteks Tallinna linna kütmisel, siis eelistatakse see kindlasti kuhugi Tallinna külje alla ehitada. Mina ise eelistan maa alla ehitamise varianti; kindlasti on see üks võimalus, mida tasub kaaluda."

MTÜ Eesti Tuumajaam asutaja akadeemik Anto Raukas ei pea tuumajaama maa alla ehitamist eriti reaalseks: "Sinisavi sisse on võimalik kahte moodi minna: kas paekalda juurest kaldteega alla või kasutades ära juba ära olemas olevaid põlevkivikaevandusi, kust ühendustee on lühem. Mina usun, et tuumajaam tuleb pigem Jõelähtme valda - see peab olema Tallinna kui suure tarbija lähedal. Ida-Virumaaga seoses on räägitud võimalikust asukohast Sillamäe lähistel."

Raukas nimetas neli olulist kriteeriumi, mida tuumajaama rajades kindlasti tuleb arvestada. Esiteks peab jaam paiknema suurte energiatarbijate läheduses, seega Põhja-Eestis. Teiseks peavad geoloogilised tingimused võimaldama seal sellist objekti ehitada. Kolmandaks peab jaam asuma niivõrd mere lähedal, et sealt saaks jahutusvett. Neljandaks peab jaam asuma riigimaal. Tema hinnangul ulatub tuumajaama rajamiseks potentsiaalne ala Paldiskist Sillamäeni.

Tuumajäätmete kohta ütles Raukas, et need võib matta savisse (nagu Venemaal) või graniiti (nagu Soomes). "Meil on mõlemad võimalused olemas. Aga see on nii kauge tulevik, et sellest pole praegu veel üldse vaja mõelda. On ju ka selline võimalus, et leitakse selline tarbija, kes toob meile kütuse ja viib ka jäätmed ära."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2008, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing