Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Finantskriis jättis ELi kliimakava paika

Sirje Rank 17. oktoober 2008, 00:00

Ungari sai Euroopa Keskpangast eile 5 miljardi euro suuruse rahasüsti, ehkki pole ise euroala riik. "Finantskriisi tingimustes on nendes riikides, kus ei kasutada valuutakomitee süsteemi, probleemid märksa kergemad tekkima," märkis Ansip.

"Katab," ütles peaminister Andrus Ansip vastuseks küsimusele, kas klausel, mis lisati kohtumise lõppdokumenti finantskriisi sattunud Ungari pealekäimisel, ka vajadusel Eestit ja näiteks Rootsit katab.

Finantskriis määras kogu ülemkogu tooni. Valitsusjuhid kiitsid heaks enam kui 2 triljoni euro suuruse toetuse Euroopa finantssüsteemile, milles euroala liidrid nädalavahetusel kokku leppisid ning mis sisaldab pankadevaheliste laenude garanteerimist ja rahasüste.

Eesti eraldi kriisikava koostama ei hakka, ütles Ansip, ehkki näiteks Rootsi valitsus on "igaks juhuks" niisuguse plaani kokku pannud. "Kui Eestis peaks olema vajadus anda pankadele likviidsusabi, siis on ka Eesti puhul need küsimused lahendatavad. Selleks pole vaja hakata eraldi plaani koostama," ütles Ansip.

Peaminister pidas silmas ja toetus seda kinnitades Eesti finantssüsteemi lihtsusele, valitsuse madalale võlakoormale ning reservidele.

Kommenteerides ettepanekut tõsta ELis hoiusegarantii 50 000 eurolt 2009. aaasta lõpuks 100 000 eurole ütles Ansip, et Eestis see väga suurt elanike hulka ei puudutaks. "Kõige olulisem on, et naaberriikide vahel oleksid hoiustamistingimused ligilähedased," ütles peaminister.

Ägedam arutelu toimus tippkohtumisel energia- ja kliimapaketi üle, kus välismeedia teateil jõuti üksmeelele üksnes uutele liikmesriikidele ja suurtööstusele mööndusi tehes. Nii Poola kui ka Itaalia ähvardasid vetoga.

"Ma ei ole nõus, et Eesti püüdis midagi pidurdada," pareeris Ansip välisagentuuride väiteid. "Enamikku Eestile olulisi ettepanekuid on paketis arvesse võetud," jätkas ta.

Eesistujariigi Prantsusmaa plaan ELi ambitsioonikas kasvuhoonegaaside vähendamise kava detsembris vastu võtta jäi paika halvenenud majandusolukorrast hoolimata.

Peaministri sõnul oli Eesti ning Läti ja Leedu jaoks ülemkogult kõige suurem edu nn Balti ühenduste plaani lisamine tippkohtumise lõppdokumenti. "See tähendab, et asjad hakkavad juhtuma," ütles Ansip. Ehk teisisõnu, Euroopa tasandil on teadvustatud, et Balti riigid on ELi ühtsest energiaturust ära lõigatud ning nüüd "hakatakse seda saare staatust meilt ära võtma", ütles Ansip. Muuhulgas tähendab see energiaühendust väljaehitamise rahalist toetamist Euroopa investeerimispangast ning ELi eelarvest.

Eesti on rahul ka arengutega kvoodikaubanduse kavandamisel. Ansipi sõnul saab Eesti elektritootjatele tasuta kvooti ka pärast 2013. aastat või võimaluse toetada tootjaid vastavalt riigiabi reeglitele kvoodioksjonitelt laekunud summadest.

Tippkohtumine otsustas ka selle, et kõnelusi Venemaaga uue partnerlusleppe sõlmimiseks ei saa EL praegu jätkata, sest tingimused selleks pole täidetud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:47
Otsi:

Ava täpsem otsing