Firmajuht koondab ka enda abikaasa

Artikkel

- Uudised
- Kadri Paas
- 16. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmajuht koondab ka enda abikaasa
Juhataja koondamisest rääkida ei taha. Valus teema piirkonnas, kus pea ainsad tööandjad on lasteaed, keskkool, postkontor ja vallamaja.
Ivi teab, et koduvallas võiks ta töökohta otsima jäädagi.
"Siit ja sealt olen maad kuulanud, et ehk on midagi kuskil pakkuda. Aga praegu on nii, et kõigil on raske. Pigem tõmmatakse kõikjal koomale. Loodan ühe tuttava peale, aga seegi on kõigest lootus," räägib Ivi murelikult.
Ta ei salga, et 11 inimese peatne töötuks jäämine on nii mõnelegi koondatule väga raskelt mõjunud. Ivigi on omajagu rahusteid neelanud. Liiga palju muremõtteid jooksutavad peanupu lihtsalt kokku.
"Olen mõelnud, et olen siin aastaid numbritega tegelenud, arvutanud ja laoseisu sendi pealt korras hoidnud. Nüüd tahaks midagi ajuvaba teha. Tõstaks kaupa riiulitele või teeks midagi sarnast, erilist vastutust ja mõtlemisvõimet mittenõudvat tööd," ei ole Ivi kehvast seisust hoolimata naljasoont minetanud.
Ivi kolleeg, ettevõttes 12 aastat töötanud Harry (53) peab lahkuma jaanuari lõpus. Mees on löödud. Ütleb, et vaikselt kuulab siin-seal maad, aga tegelikult tõsiselt veel uut rakendust otsinud ei ole.
"Mida sa siin õieti otsidki. Minuvanust ei taha enam keegi. Kui helistad, siis küsitakse vanuse kohta ja vastust kuuldes öeldakse, et helistame tagasi. No see on ju viisakas äraütlemine. Nagu ma ei saaks aru," on Harry nördinud.
Samas ütleb Harry, et Tartusse oleks natuke liiga kauge tööl käia. Esiteks maksab transport omajagu ja teiseks võtab see ka liiga palju aega.
Ta viskab kivi ka ASi Ökoehituse Sakus resideeruvate omanike kapsaaeda.
"Töölistele võib ju öelda, et koondatakse, sest maailmas läheb tervikuna kehvasti, aga tegelikult oleks võinud headel aegadel ka müügitööle suuremat tähelepanu pöörata. Ega enda vigu ju niisama tunnistada taheta," on puiduspets nördinud.
Õnneks peab Harry teinepool Võnnus perearstipraksist, mistõttu päris nälga pere mehe töötuksjäämise järel ei jää.
"Praegu on kõigil raske, ega meie siin mingi erand ei ole. Püüan end isegi selle mõttega lohutada," tunnistab Ivi.
Aga AS Ökoehitus ei ole Võnnus ainus firma, kes töötajaid koju saadab. Kevadel läks pankrotti puidust kilpmajade ehituse ja Norrasse müümisega tegelenud OÜ Intramark (endine AS Handel Puit). Hävingu põhjusena teavad kohalikud nimetada juhtimisvigu, mille järel pankrotistunud ettevõttes töötanud 14 inimest ei ole pankrotipesast siiani palkasid kätte saanud.
Ainult ühest asjast ei saa Äripäevaga rääkinud kohalikud aru: mille või kelle heaks on aastaid töötanud Võnnu vallavalitsus eesotsas 1987. aastast ametis istuva vallavanemaga. Mõlemad koondatavad tahaksid teada, kas ja kuidas on kohalik võim üritanud soodustada piirkonda uute töökohtade loomist. Mil moel on uusi ettevõtteid või tööstust valda meelitatud?
Kas Võnnus töötuks jäänud inimene peaks kodukohas uue töökoha leidma või ongi valla eesmärk vabaneda töötuks jäänud inimestest sel moel, tahavad nad teada.
Töötukassa nõukogu esimees, Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga tunnistab, et majanduslangus on saabunud oodatust kiiremini.
"Loodetavasti ei kordu 10 aasta tagune stsenaarium, kus 1997. aasta majanduskasvu aeglustumisele järgnes tööpuuduse tõus veel paaril järgmisel aastal," unistab Taliga.
Üheksa kuuga on töötukassa välja maksnud kokku 145 miljonit krooni töötuskindlustushüvitisi. See on röögatu summa. Üle 100 miljoni krooni maksti viimati terve aasta jooksul hüvitisi välja 2004. ja 2005. aastal.
Ainuüksi septembris maksti uuteks töötuskindlustushüvitisteks 23,3 miljonit krooni. Üheksa kuuga on uusi töötuskindlustushüvitise saajaid lisandunud 9165 inimest. Mullu terve aasta jooksul küündis see number 6466ni.
Taliga tunnistab, et majanduslangus on saabunud oodatust kiiremini, kuid viskab kivi ka ettevõtjate kapsaaeda.
"Ettevõtted reageerivad mõneti n-ö üle infotulvale majanduse langusest ning personali on hakatud kärpima etteruttavalt. Ehk siis halbadele aegadele omaselt hakatakse käituma veel enne, kui konkreetsed probleemid ja raskused on kohale jõudnud," arvab ta.
Taliga loodab siiski, et majandus pöördub juba uuel aastal taas tõusuteele.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul oli töötuid mullu 4,7%. Tänavu kahe esimese kvartali jooksul on näitaja püsinud 4,2% juures.
"Märke majanduse jahenemisest ja selle mõjust tööturule näitab üksnes registreeritud töötute arv, mis on 2007. aastaga võrreldes tõusnud 2,0%-lt kuni 3,1%ni. Inimesed võtavad end töö kaotamise järel sagedamini töötuna arvele ja otsivad uue töö leidmisel tööturuasutuste tuge," usub minister, kelle sõnul on olulisim samm astutud.
"Selleks oli töölepingu seaduse eelnõu koostamine ja esitamine. See hõlmab paindlikku töölepingureeglistikku, inimväärsel tasemel sotsiaalkindlustust ja tulemuslikke tööturuteenuseid. Mõistagi ka elukestvat õpet," loetleb sotsiaalminister.
Maripuu usub, et kui ettevõtja panustab inimestesse, siis saab ta lojaalse ja arenemisvõimelise töötaja.
"Keerulistel aegadel ei tohi tööandja raskuste korral pead liiva alla peita. Kas tööd ümber korraldades saab tööle jätta head spetsialistid või probleemi edasi lükates tuleb hoopis uksed kinni panna, siis milline oleks nii ettevõtte kui töötajate seisukohalt parem lahendus?" küsib minister.
Ta soovitab töötajale usinalt erinevaid õppimis- ja koolitusvõimalusi kasutada.
"Eluaegseid töökohti enam ei eksisteeri," teab Maripuu.
Kuidas on 17 aastat ametis olnud Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv ettevõtluskliimat edendanud? Miks peaksid ettevõtjad just Võnnu kanti tehase või tootmishoone püstitama?
"Me püüame olemasolevaid firmasid mitte segada," ütleb Kaldjärv. Tema sõnul ei ole vallas nii tugevat elektrivoolugi, et mõni suurem tööstus püsti panna.
Miks pole vallavalitsus suutnud aastate jooksul valda korralikku tööstusvoolu organiseerida, jääb arusaamatuks.
Kehvas seisus on ka kohalik ühistransport. Võnnust Ahja on 9 kilomeetrit. Ometi ei saa sinna otse bussiga, vaid peab vähemalt paarikümnekilomeetrise ringi tegema. Vallamaja ja kultuurimaja asuvas ühe katuse all. Hoone on ehitatud 1966. aastal. Viimati remonditi maja ligikaudu 20 aastat tagasi.
Kohalike elanike väitel on hullud lood ka Võnnu tänavavalgustusega, mida kord on ja siis jälle eriti palju ei ole. Pingekõikumisega ollakse leppinud.
Vallas on küll SEB postipank, kuid ei ühtki pangaautomaati. Veel hiljuti maksti vallavalitsuse töötajatele palka sularahas.
Kevadel pankrotistunud puitkilpmajatootja kohta arvab vallavanem koguni, et tegemist olnud rahapesemiseks loodud firmaga.
"Kaupa toodeti, aga maha seal nende tegevusaja jooksul küll midagi ei müüdud," väidab Kaldjärv teadvat, kuid oma kahtlustustest ta siiski kedagi ei teavitanud.
Kaldjärv arvab, et 1138 elanikuga vallas pole hoolimata omavalitsuse olematust tulubaasist, miinuses eelarvest ja investeerimisvõimetusest elul viga midagi.
Vallavanem ei arva, et kui 1000 elanikuga väikevallad liituksid, suudetaks inimestele rohkem ja paremaid teenuseid pakkuda. "Mis see paremaks teeks?" küsib ta.
Vallavanem ei arva ka seda, et Võnnu kandis töötuks jäänud inimestel võiks uus töökoht siiski kodukoha lähistel leiduda. Kaldjärv usub hoopiski, et see sõltub inimesest, kas ja kus ta töötada tahab. "See on niivõrd individuaalne," lisab ta.
Imelikul kombel ei oska vallavanem öelda, mitu ettevõtet üldse vallaelanikele tööd annab. Veelgi kummastavam on asjaolu, et ükskõik millise probleemi ja selle võimaliku lahenduse kohta Äripäev pärib, jõuab vallajuht tõdemuseni: riik ei anna raha, riik ei aita, riik ei lahenda…
Hetkel kuum