Hoiatavalt ajakohane 'Detsembrikuumus'

Christel Karits 17. oktoober 2008, 00:00

Filmi peategelasteks on värskelt abiellunud ja Eestist lahkuda otsustanud Tanel ja Anna Rõuk, kelle ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss. Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased. Ajalooliste filmide puhul on aga ikka tekkinud poleemika selle üle, kuivõrd tõetruud nad on.

Produtsent Artur Talvik, kas "Detsembrikuumus" on ajalootruu või kunstiline fiktsioon?

Filmis on seda ja teist. 1. detsembri sündmusi on kajastatud väga erineval moel, meie oleme valinud kesktee. Oleme erinevaid arvamusi ja tõlgendusi miksinud. Sündmuste käiku oleme jälginud suhteliselt ajalootruult. Kui 1. detsembri riigipöördekatse algas kell 5.15 hommikul, siis nii on see ka meie filmis. Me ei kajasta kõiki sel päeval toimunud sündmusi. Mõnedest libiseme üle, kuid Tallinna vanalinnas toimunu on toodud ära ajalootruult. Tõsi, mõni objekt, mis ei langenud ajalooliselt nii kergelt, langeb meil natuke kergemini.

Oleme sisse toonud kujuteldavad tegelased, kuid samas on meil väga palju tegelikult sündinut. Kindral Põdderi raja toome praktiliselt tervikuna ära.

Enne võtteid helistas mulle näitleja Ardo Ran Varres, et tema vanaisa osales nendes sündmustes, kuigi ta täpselt ei tea, milline oli tema trajektoor.

Nüüd mängibki Ardo meie filmis oma vanaisa.

Kui kerge või raske oli leida võttepaiku?

Õnneks on olemas Tallinna vanalinn, mis ei ole veel päis Disneylandiks muutunud. See on rõõmustav.

Sündmuste poolest oli 24. aasta detsembris olulisel kohal ka Balti jaam. Kuna see on nüüd ikka väga teistsugune, tegime võtted Tapal.

Kuidas sai hakkama noor režissöör Ardo Kase, kellele see on esimene täispikk mängufilm?

Asko Kase on nimi, mille kõik peaksid mällu talletama. Ta teeb veel suuri tegusid.

Kui kutsusin teda filmi tegema, arutasime tükk aega, mida tähendab tulla režissööriks.

29aastane režissöör on väga noor niisuguse eepilise töö jaoks. Kas tal on piisavalt elukogemust, kas ta tuleb tohutult suure grupi ja näitlejatega toime? Olin valmis seisma ta kõrval, aga ta sai kõigega väga hästi hakkama.

Asko tegi filmi nimel ka väga suuri ohverdusi. Ta jättis filmi magistriõppe pooleli, tuli lausa koolist ära. Tänu sellele sai ta aga väga tugeva elukooli.

Askoga koos töötas erakordselt kogenud Soome operaator Kjell Lagerroos. See oli valik, et ta kõrval oleks tõeliselt kogenud mees.

Liisi Koiksonile oli see ka esimene filmiroll. Jäite rahule?

Liisi pabistas päris palju ja oli erutatud. Tema vahetu olek ekraanil on aga ülimalt meeldiv. Oleme õnnelikud, et valik Liisi peale jäi.

Veel osaleb filmis üks väike poiss, kes pole päris näitleja, ülejäänud 50-60 osatäitjat kuuluvad Eesti näitlejate paremikku.

Kõige keerulisem oligi näitlejate graafikute sobitamine. Paar kõrvalosatäitjat pidime seetõttu isegi välja vahetama.

Milline tuleb esilinastus?

Esilinastus tuleb grandioosne. Selle filmi puhul on meeldiv, et oleme leidnud hästi palju sponsoreid ja toetajaid, kelle hinnangul on sellist filmi vaja.

Esilinastus tuleb lausa kuues saalis, olles nii Eestis kõigi aegade suurim. Kuid mitte see pole eesmärk, vaid tahame kõiki osalejaid tänada.

Kas ka vaadatavus tuleb kõigi aegade suurim?

Seda ei hakka välja käima, sest ajad on teised. Majanduslanguses inimesed loevad väga raha, mida kino või teatri peale panna. Seni vaadatuima filmiga "Nimed marmortahvlil" ei saa "Detsembrikuumust" võrrelda, sest detsembri mässu teatakse kahjuks vähe. "Nimed marmortahvlil" põhines kultusteemal ja kultusromaanil, mis oli nõukogude ajal keelatud. "Detsembrikuumuse" puhul peame me aga selgitama, mis 1924. aastal toimus. Isegi üsna haritud inimesed ei tea, et toona rippus Eesti iseseisvus juuksekarva otsas. Viis aastat pärast vabadussõda oleks võinud meie iseolemisele lõpp tulla.

Mul oleks hea meel, kui lugu jõuaks võimalikult paljudele kohale ja paneks mõtlema.

Meie filmi teeb eriliseks ka see, et alles siis, kui ta lõpuni vaatad, tajud tema ajakohasust. See pole lihtsalt üks lugu ajaloost, sest paljuski ajalugu kordub. Võid tabada end mõtetelt, mis viivad pooleteise aasta tagusesse pronksiöösse või Gruusiasse. Need sündmused sarnanevad 1924. aastal toimunuga. See film on nagu teistpidi fenomen.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:57
Otsi:

Ava täpsem otsing