Jürgen Järvik - Palgatöö üles ei ajaks

Gert D. Hankewitz 17. oktoober 2008, 00:00

"Mulle ei meeldi oma elu eksponeerida," ütleb Paidest pärit 32aastane Järvik telefonis. Selline lause tuleb tegelikult ajakirjanikule kergendusena, et loo peategelast õnnestus üldse intervjueerimiseks tabada - kontaktile eelnesid mitmed e-kirjad, kümned kõned tema tuttavatele, kes ustavalt vaikimisvannet hoidsid, ning kümmekond vastamata kõnet mehe enda mobiilile. Sestap võin rõõmu tunda, et ajakirjanduses paha poisi maine saanud kinnisvaraärimees on natukenegi nõus rääkima.

"Olen ajakirjanduse suhtes tegelikult immuunseks muutunud, artiklid mu elu väga ei kõiguta," ütleb Järvik, kui pärin, kuidas negatiivne kajastus meedias on tema elu mõjutanud.

"Öeldakse, et koerad hauguvad, aga karavan liigub ikka edasi. Need, kellega asju ajan, teavad ise ka, kellega tegu," on Järvik kindel.

Kust täpselt mehe karjäär peale hakkas, Järvik ei mäleta. "Mu esimene töökoht? Tõesti ei mäleta. Eks TPLis olime me kõik. Enamik lapsi käis seal suvel raha teenimas," räägib ta. Milles Järvik on kindel, on see, et palgatöötajana ta oma elu ette ei kujuta.

"Rääkisin ühe sõbraga kunagi sellest. Ütlesin, et kui oleksin paar sajandit tagasi elanud, oleksin tõenäoliselt mõisnik olnud. Sõber kostis selle peale aga: ei, siis oleksid sa tõrges ori olnud. Palgatöö mind hommikul voodist lihtsalt üles ei ajaks," räägib Järvik.

Tõenäoliselt just sellepärast asus mees koos oma kaksikvenna Kristjan Järvikuga kirjastamisärisse.

Vahepalana tuleks lisada, et vennad on üksteisele n-ö mõõdupuuks - üks peab teisest ikka parem olema. "Kui vahet poleks, poleks ka edasiminekut," ütleb Järvik, pidades silmas vendadevahelist konkurentsi. Pärimise peale, kumb praegu edukam on, ütleb mees kähku, et kui temast lugu tuleb, ju siis tema ka on.

Nii ilmus vendade kaubamärgi Pegasus all näiteks ka menukirjaniku Kaur Kenderi raamat "Checkout". Legend räägib, et Kender sai Järvikutelt selle eest tol ajal uskumatult suure, 170 000 krooni suurusese honorari. Teised kirjanikud võisid nii suurest summast vaid unistada.

Kas jutt ka tõsi on, jääb tõenäoliselt vaid asjaosaliste teada, kes siiani saladuseloori kergitanud pole.

"Eesti mõttes läks sel raamatult päris hästi," ütleb Järvik nüüd. Ometi jäi äri Järvikute jaoks katki.

"Tol ajal polnud suuremahulist raamatukirjastamisäri efektiivne teha," seletab mees, kes kirjastamise üle võtnud Andres Tiisleri sõnul on inimene, kellele meeldib tulemusi kärmelt käega katsuda. Tõenäoliselt seetõttu ei mõjunud 2002. aasta lõpuks kujunenud 350 000 krooni kahjumit just motiveerivalt. Samas tunnistab Järvik, et kirjastamise vastu on tal huvi veel praegugi.

"Praegugi on üks raamat, mida analüüsime, et välja anda," paljastab ta.

Olles veel ühe jalaga kirjastamises, ristus Järviku tee ühel hetkel kinnisvaras tegutsenud Arvo Klaasiga, kellega koos hakati osaühinguga Revalhaus Kinnisvara liigutama Tabasalu maatükke.

Reipalt alanud äri lõppes aga kohtuga - Klaas süüdistas Järvikut selles, et viimane kantis magusa kinnistu ühisfirma arvelt oma firmale, jättes Klaasi miljonitest ilma.

Kunagine äripartner ei taha end Järvikust rääkides närvi ajada ning teeb suuremate süüdistuste asemel vaid mõned vihjed.

"Kui kõik need aastad ta peale viha peaksin, oleksin ammu peast sõge," ütleb Klaas, kes annab mõista, et Järvik on kaval, jättes hea esmamulje ning tuues oma tõelise pale alles hiljem välja.

Kas see ka nii on, jääb nende teada, kes on Järvikuga lähemalt kokku puutunud.

Järvik ütleb kõiki oma kohtuskäike kommenteerides vaid, et õnneks on Eesti õigussüsteem näidanud võimet tõestada, et teda on alusetult süüdistatud. Senised kohtuistungid on Järvikule hästi lõppenud.

Järvikuga rääkides jääbki mulje, et ainus, mida ta kunagi teha on tahtnud, on vaikselt oma äri ajada. "Äriga hakkad ju tegelema sellepärast, et sul on huvi valdkonna vastu ja näed potentsiaali," ütleb mees.

Nii õpib ta ise EBSis rahvusvahelist ärijuhtimist.

"Ainuke eriala, mis haakub minu tegevusega ja mille raamatutarkust saan reaalselt rakendada," ütleb ta ja märgib, et meditsiinis poleks tal midagi teha.

Võib-olla kunagi vanemana sobib ka filosoofia, lisab ta.

Avo ja Ivo Lillepea, Jürgen Järviku ning Carmen Kassi ühine Q Vara sai alguse 2003. aasta kevadel, kui poisid üheskoos Helsingi maratoniks valmistusid.

Et tegemist oli poiste jaoks esmakordse taolise katsumusega, tegid nad neli kuud iga õhtu trenni, mille käigus oli aega jagada üksteisele arusaamu elust, tahetest ja soovidest.

Maratoni eelõhtul, 1. augustil, lepiti kokku, et peagi alustatakse ühist kinnisvaraprojekti.

Esialgu OÜ Kvaliteetvara nime kandnud firmasse panid asjaosalised igaüks 30 miljonit krooni ning lisaks võeti kampa modell Carmen Kass.

Tagantjärele vaadates oli Kassi osalemine firmas hea turundusvõte, sest kõik meediakanalid tõstsid just teda lugejate ja vaatajate meelitamiseks firmast rääkides esile.

Tegelikult Kass firma töös eriti ei osalenud.

"Olen otsustanud investeerida headesse ideedesse, kuid ennekõike inimestesse," kommenteeris supermodell oma investeeringut 2004. aastal.

Firma tegelikuks kõneisikuks ja juhiks kujunes Avo Lillepea, kes on olnud Hansapanga äripanganduse juht ning tegelenud sama valdkonnaga ka Rain Lõhmuse LHVs.

Firma eesmärgiks kujunes saada järgneva viie aasta jooksul suureks turuosaliseks elamuarenduses kõikides Balti riikides. Visioon oli olla parima kvaliteediga kinnisvaraarenduse ettevõte Baltimaades.

"Meie jaoks on ebaõnnestumine see, kui klient on rahulolematu," rääkis Lillepea neli aastat tagasi.

Lisaksin Järviku suhtes veel ainult nii palju, et praegu kohtus olevast asjast eraldati enne kohtusse edastamist episoodid, mis puudutavad maksupettust. Maksupettus läheb kohtusse pärast seda, kui praegu kohtus olevas asjas jõutakse lõpule.

Revalhaus Kinnisvara kavatseb edastada kohtule tsiviilhagi täienduse, millega on hagi suuruseks üle 10 miljoni krooni. Riigile tekitatud kahju suurus on üle 4 miljoni krooni. Nii palju siis iseloomustuseks. Mis puudutab edasist, siis loodan, et Q Varas tehtu tõttu ei kannata paljud inimesed, kuna Q Vara võlakirju on ka pensionifondides.

Jürgeni loomuses on juba see, et talle meeldib, kui asjad käivad kiiresti ja tulemused on kohe käega katsutavad. Raamatuäris on ühe raamatu keskmine valmimisaeg üks aasta ja kui kinnisvaraäris oli võimalik maja ehitada valmis vähem kui aastaga ja summad on sadu kordi suuremad kui kirjastusäris, siis oli see ärilisest lähtepunktist täiesti mõistlik otsus. Ega ta sellest ärist lõpuni lahkunud pole, vaid jätkab raamatute vallas lõppkasutaja tasandil ja annab sinna päris olulise panuse.

Suhtleme Jürgeniga seniajani ning osaleme praegugi koos ühes äriprojektis.

Meie suhtlus on olnud aga peamiselt töine. Tean, et vabal ajal tegeleb Jürgen perega ja enda jaoks ka spordiga. Aga tema puhul on kindlasti raske eristada vaba aega töisest, sest Jürgen on alati valmis igal ajal rääkima ärist ja rahast. Tal on ideid alati rohkem, kui ta ise suudab ära teha, aga ta on ka selgelt n-ö tegija selles mõttes, et välja valitud aladel liigub kindlalt ja konkreetselt edasi, mitte ei heieta niisama tühja - ta on heas mõttes alfa-tüüpi isane, kes peab lugu kenadest naistest ja kiiretest autodest. Ja kiiretest äritulemustest muidugi ka.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:47
Otsi:

Ava täpsem otsing