Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Wim Lamboo toob kunstniku peidust
Wim Lamboo (sünd 1949) tegutseb dokumentaal- ja portreefotograafina. Tema viimase kahekümne aasta loomingu keskpunktis on olnud fotoseeriad Ida-Euroopa kunstnikest.
Hollandlase huvi endise idabloki maade vastu sai alguse 1989. aastal Ida-Berliini külastades. Muu hulgas on ta fotografeerimas käinud Poolas, Leedus, Ungaris, Slovakkias.
Eesti kunstnikke käis Wim Lamboo esimest korda pildistamas 1997. aastal. Siin sõbrunes ta mitmete eesti kultuurieliiti kuuluvate tegijatega, kes on nüüd jäädvustatud tema fotodele.
Ta ei piirdunud ainult koorekihiga maalikunstnike hulgast, vaid on portreteerinud ka andekaid skulptoreid, juveliire, keraamikuid, arhitekte, fotograafe. Näitusel on üleval kokku 94 pilti.
Wim Lamboo fotogalerii näitab eesti kunstnikku tema loomulikus keskkonnas. Lamboo andis neile vabad käed oma fotoportree lavastamiseks, tulemus on üllatavalt avameelne ja siiras.
Mõned kunstnikud on lasknud end üles võtta oma tööde taustal, nagu näiteks Valve Janov ja Marko Mäetamm, mõned jälle koos neile olulise eseme või inimesega.
On kunstnikke, kes on ennast pildi sisse ära peitnud, näiteks Silver Vahtre passifoto Eesti-kujulise lehmamustri peal või René Kari, kes silmitseb vaatajat õunapuu tagant.
Fotoportreed töötavad kogu tundeskaala ulatuses.
Jahmatavalt tundliku lavastusega on pildid eesti vanimast elavast kunstnikust Enno Lehisest ja fotograaf Jaan Klõšeikost.
1998. aastal tehtud ülesvõte illustraator Margareete Fuksist on hämmastavalt elurõõmus ja seal samas kõrval rabab jäädvustus tema hauakivist 2008. aastal.
Vaimukad, kuid ühtmoodi tähendustest pungil on Loit Jõekalda rammumehe kombel ülestõstetud puutala ja Andrus Kasemaa loendamatud lipsud. Avo Keerend on oma kunsti viinud metsasügavusse ning Olav Marani rekvisiitideks on vana maanteemuhk ja kuivatatud kala.
Paljudest kunstnikest on sel aastal tehtud teinegi fotoportree, mis annab kogu projektile juurde kaalukust ja hindamatu võrdlusmomendi. Kõik fotod on jäädvustatud ka kataloogis.
Kas selle väljapaneku alusel saab kokku panna eesti kunstniku stereotüübi, on küsitav. Küll aga tuleb ära märkida taolise ettevõtmise olulisus eesti kultuuriloole.
Autor: Ragne Nukk