Rahapõletusahjud tulipunased

ÄP 20. oktoober 2008, 00:00

Äripäeva meelest tuleb lõpetada ettevõtete toetamine riigi loodud sihtasutuste kaudu. Praegu loobivad sihtasutused aastas tuulde sadu miljoneid kroone, toetades vaevu jalul seisvaid ettevõtteid.

Meie tänane kaanelugu ettevõtete toetamisest Ettevõtete Arendamise Sihtasutuse moodi kinnitab, et sama süsteemiga jätkata pole võimalik. Iga kuues EASi kaudu toetust saanud ettevõte on maksuvõlglane, üks pankrotti läinud, mõne ettevõtte äriidee paistabki aga olevat toetuste najal äraelamine.

Selle asemel, et anda ettevõtetele nõu, milline oleks neile mõistlik lahendus, arvestades nende majanduslikku seisu, kas otsida endale strateegiline partner või rahakas kosilane või likvideerida firma, pikendatakse toetustega hoopis nende agooniat.

Pooleliolevad projektid tuleb muidugi lõpule viia, ent need saab selleks koondada ühte sihtasutusse või anda üle konkursi korras valitud finantsasutusele. Ja edaspidi peakski ettevõtete toetamine käima pankade kaudu. Krediidi saamise põhikriteeriumiks oleks elujõuline äriidee, riik annaks vaid lisatagatise.

Praegu toimetuse idee tõenäoliselt kuigi palju pooldajaid ei leia - on ju just pangad oma liigriskantse laenude väljastamisega kriisi ühed põhjustajad. Usalduse taastumine võtab aega, meie idee tuleks aga ellu viia kiiresti, et sellest riigile mingit säästu oleks.

Ent ka sihtasutused on Eesti maksumaksjate usaldust kuritarvitanud. Aastate jooksul on ilmnenud sihtasutustega muidki probleeme: raha jagamine nõukogu liikmetega seotud firmadele (nt Maaelu Edendamise Sihtasutus, MES), segased omandisuhted (nt Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus).

Toimetuse meelest on pangad saanud valusa õppetunni ja sellest on juba tehtud oma järeldused - tingimused on karmimad, laene väljastatakse ettevaatlikumalt. Aga ka siiani on meil tegutsevatest pankadest sama lahkelt kui sihtasutused raha välja andnud vaid BIG. Sellised finantsasutused saab konkursist eemal hoida konkreetste tingimustega.

Pangad on siiski tavapäraselt paremad riskihindajad kui sihtasutused, kuhu riik suunab pidevalt raha juurde, sõltumata sellest, kuidas raha kulutatakse. Vaevalt oleks ükski pank andnud krediiti näiteks Saare Paadile. See ettevõte on olnud mitu aastat riigile maksud võlgu, ent saanud EASist igal aastal toetust. Muutes ettevõtete toetamist, säästaks valitsus pea sama palju, kui oleks vaja riigi omaosaluseks Euroopast laekuva abirahaga investeeringute tegemiseks Pole mõtet rohkem raha ahjudesse ajada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:47
Otsi:

Ava täpsem otsing