Rootsi rahustab triljoniga tormi

Sirje Rank 21. oktoober 2008, 00:00

"See on hea uudis Rootsi pangandussektorile ja seega ka Balti pangandusele," kommenteeris Äripäevale Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.

"See ei muuda Balti riikide majanduspilti, kuid vähendab riske," ütles ta. "Turgude pilti Balti riikidest muudab see kindlasti positiivsemaks," jätkas ta.

Rootsi pakett koosneb kahest osast: riigi garantiist pankade laenudele kuni viieks aastaks maksimumsummas 1,5 triljonit Rootsi krooni, ning stabiilsusfondist, millest vajadusel hätta sattunud panku aidata.

Garantii kasutamine on pankadele vabatahtlik ning selle eest tuleb riigile maksta.

Need summad "ei ole väikesed", ütles eile Rootsi rahandusminister Anders Borg, kes usub sellest hoolimata, et enamik panku paketiga liitub, sest laenuturu toibumisest võidavad kõik, paketist kõrvalejäämine võib aga kulukaks minna.

"Kes ikka sellise pangaga äri tahaks ajada," ütles üks allikas Rootsi rahandusministeeriumist, kelle rehkenduste järgi võib riigile garantii kasutamisest laekuda 5-7,5 miljardit Rootsi krooni.

Stabiliseerimisfond on aga kõigile kohustuslik ja sinna hakkavad kõik sissemakseid tegema.

Esimese makse - 15 miljardit Rootsi krooni - teeb riik. 15 aastaga on plaan fondi mahtu kasvatada 2,5 protsendile Rootsi SKPst puhvriks võimalike tulevaste kriiside puhuks.

Numbrid näivad suured - 1,5 triljonit Rootsi krooni on pool riigi SKPst, kuid Lars Christenseni sõnul on oluline tähele panna, et tegemist on väga ulatusliku ja tulevikku suunatud plaaniga.

Pakett on paremini läbi mõeldud kui kriisipaketid teistes Euroopa riikides, kus reageerida tuli väga kiiresti, ütles Christensen.

Ning mis on tema sõnul eriti märkimisväärne nii Rootsi kui ka Taani kriisipaketis - valitsus toetub probleemide lahendamisel peamiselt erasektorile ega kiirusta panku ei natsionaliseerima ega riigile aktsiaid ostma. "Ma arvan, et see on Põhjala pankade tugevuse märk," ütles Christensen.

Ka Eestist kostis Rootsi valitsuse plaanile valdavalt kiidusõnu.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul toetab see finantsturgude stabiilsust kogu Põhja-Balti regioonis.

"Kuigi praegu on meil tegutsevad pangad kindlal järjel, võivad erinevate riikide stabiilsuse tagamise meetmed mõjutada ka konkurentsi. Kuna kaks suuremat Eestis tegutsevat panka on Rootsi pangandusgruppide tütarettevõtted, kasvatavad sealsed otsused kindlustunnet meie pangandussektoris," sõnas Padar.

"Üks paketi oluline osa - pankade 3 kuu kuni 5 aasta pikkuste laenude riiklik garanteerimine annab kogu turule usaldusesüsti," ütles aripaev.ee-le Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.

Arvestades praegust raha- ja kapitaliturgude käitumist, avab antud abinõude pakett Perensi sõnul Rootsi pankadele parema juurdepääsu adekvaatse pikkusega rahale.

Kuna meie pangandussüsteem on omandisuhte kaudu tihedalt seotud Rootsi omaga, annab see kaudselt ka meie pankadele juurdepääsu täiendavale ressursile, lisas ta.

"Nädala jooksul saame täpsemat infot plaani osade kohta, misjärel otsustame, kas ja milliste välja pakutud plaani osadega Swedbank liitub," lausus Perens.

Eesti riik pole oma kriisikava koostama kiirustanud.

"Kui ka Eestis peaks olema pankadele vaja likviidsusabi anda, on need küsimused lahendatavad, selleks pole mingit eraldi plaani vaja koostada," ütles peaminister Andrus Ansip läinud nädalal pärast ELi valitsusjuhtide kohtumist Brüsselis, kus üksmeelselt kinnitati euroala riikide kriisiabi enam kui 2,2 triljoni euro ulatuses.

Ka Christenseni sõnul pole Eestil oma kriispaketti vaja. "Taani ja Rootsi on oma paketid vastu võtnud ja see katab 90% ka Eesti pangandusest," ütles ta.

Kommenteerides Eesti võrdlemist Islandiga, ütles Christensen, et pigem oleks tulnud aasta tagasi Reykjavikis küsida, kas see, mis Eestis juhtus, võib juhtuda ka meil ja mitte vastupidi - ehk siis laenukriis ja majanduse järsk pidurdumine.

"Ma olen paljude asjade pärast mures, kuid Balti riikides ei tule Islandi-laadset kollapsit," ütles Christensen.

"Pankade välisomandus on Balti riikidele tohutu eelis."

Eile avalikustas 0,75 triljoni kroonise päästeprogrammi pankade võimalike laenukahjude katteks ka Soome valitsus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:47
    Otsi:

    Ava täpsem otsing