Miks autod põlema lähevad?

Annika Matson 21. oktoober 2008, 12:18

Majanduse jahenemise ajal on
majanduskrattide ja kindlustusseltse ninapidi vedada lootvate inimeste arv
hüppeliselt kerkinud.

Töötu Aleksei Gromovski (32) teatas mullu 12. oktoobril Hansa Varakindlustuselt kaskokindlustushüvitis välja petmiseks, et abikaasaga ühiskasutuses olev Peugeot' on varastatud.

Mees viis auto Vana-Harku karjääri, kus pistis sellele tule otsa. Kolm päeva hiljem esitas kindlustusseltsile kahju hüvitamise nõude.

Kui ilmnesid tõendid, mis tema sõnu ei kinnitanud, tunnistas ta valeavalduse esitamise ja auto mahapõletamise üles.

Tänavu 24. septembril karistas Harju maakohus varem kriminaalkorras karistamata meest tingimisi vabadusekaotusega.

If Eesti Kindlustus puutus kokku ühe büroo sisustuse vargusega. "Lõhutud aknaklaas, mille kaudu suur hulk vara ära viidi, oli nii väike, et selle kaudu ei olnud võimalik suuri esemeid välja viia. See juhtum küll kohtusse ei läinud, aga kindlustusvõtja loobus oma nõudest kindlustusseltsi vastu," meenutab seltsi kindlustusuurimise osakonna juht Arvi Rohuniit.

Uudne petuskeem
Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse vanemkomissar Toomas Jervson kirjeldab levima hakanud võltsimisskeemi.

"Laenatakse sõbralt auto koos võtmete ja tehnilise passiga, siis läheb laenaja ARKi, täidab ära müügitehinguks vajalikud dokumendid ja vormistatab auto enda nimele. Sisuliselt müüb auto endale, ainult raha tehingus tegelikult ei liigu. Juba uue omanikuna saab petis auto maha müüa heausksele ostjale. Uus omanik saab pettusest teada siis, kui auto varasem omanik murelikuks muutub ja auto kadumise kohta politseis avalduse kirjutab," räägib vanemkomissar.

ERGO Kindlustuse ekspert Andrus Kubu räägib juhtumist, kus ühel kinnistul oli kaks hoonet, kuid neist ainult üks oli kindlustatud. Tulekahju tekkis kindlustamata hoones. Pärast juhtumit püüdis kindlustusvõtja tõestada, et kindlustatud oli hoopis see, mis põles," jutustab Kubu.

Kelmustükke mitut sorti
Swedbanki varakindlustuse tooteosakonna direktor Margus Liigand ütleb, et neid üritatakse enamasti pügada autode nn esiklaasikahjudega.

"Selliseid juhtumeid avastame paar tükki nädalas, kus vigase esiklaasiga ostetud sõiduki klaas tahetakse kindlustuse kulul ära vahetada," lisab ta.

Kui 2006. aastal registreeriti kindlustuskelmusi üheksa kuuga 11 ja 2007. aastal 19, siis tänavu on registreeritud juba 37.

Majanduskuritegusid, põhiliselt salakaubaveo ja rahapesu juhtumeid, on riigis üheksa kuuga registreeritud 92% rohkem (546 juhtumit), kuid Tallinna linnas tervenisti 122,6% varasemast enam.

Uue aja trend - mis ripakil, see ära!
Harjumaal on selle aasta üheksa kuuga registreeritud 805 kelmusejuhtumit. Mullu ja tunamullu sama aja jooksul tegutsesid kelmid 616 korral.

"Mis puudutab üle Eesti registreeritud 37 kindlustuskelmust, siis 16 neist asjadest on meil," lisab Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots.

Üldiselt kipuvad kurikaelad viimasel ajal talitama põhimõtte järgi: "Mis ripakil, see ära!" See tähendab, et kel vähegi plaanis millelegi näppe taha saada või kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata, see ka asja käsile võtab.

Petukõnesid tegevad "Leedu politseinikud", pangakaartide kiipide kopeerijad ja ettevõtete juhatustesse sattunud ja seejärel firmast raha välja tassinud tegelased on jäämäe veepealne tipp.

Vanemkomissari Toomas Jervsoni sõnul võiksid inimesed aru saada, et Prantsuse, Vene või Korea autodega ei hakka ükski asjalik autovaras jändama. Suure tõenäosusega hakatakse varguse asemel hoopis võimalikku kindlustuskelmust uurima.

Turvafirma G4Si analüüsi järgi on erinevad rikkumised poole aastaga muutunud ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Tihedamini tuleb ette ka vargusi büroodeshoonetes nende lahtioleku ajal.

Kindlustuspettusi eelmisest aastast mitu korda rohkem
Kindlustusseltside ekspertidele-uurijatele on omajagu tööd juurde tulnud, näiteks ERGOs on võrreldes mullu sama ajaga ette tulnud juba kolm korda rohkem kindlustuspettusi.

If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonna juhataja Arvi Rohuniit räägib Äripäevale, et kui mõne kindlustusjuhtumi puhul tekib põhjendatud kahtlus, siis tehakse konkurentide ja politseiga koostööd.

Viimastel kuudel on kelmuste arv ja iseloom muutunud.

"Nüüd on tegutsema hakanud jälle üksiküritajad," sõnab teadja.

"Oleme neil puhkudel, kus "õnnetusse" või varaste ohvriks sattuvad kallid autod, kindlustuspettusi avastanud. See võib olla seotud majandusolukorraga, kus inimesed ei suuda enam täita oma kohustusi pankade ees. Tihti ongi see peamine ajend, sest inimesed ei teadvusta endale, et kindlustuse petmine on kuritegu, kriminaalkorras karistatav, ning võib tähendada kuni viit aastat vabadusekaotust," lisab Rohuniit.

ERGO Kindlustuse ekspert Andrus Kubu ütleb, et ERGOs on võrreldes mullusega kindlustuspettusi kolm korda rohkem.

Tasub teada autovaraste kuldset triot

Autovargad on jäänud truuks kuldsele triole: soojade saiadena lähevad kaubaks BMWd, Audid ja Volkswagenid, samuti Toyota maastikuautod. Aeg-ajalt kaovad ka Porsche Cayanne'id ja Lexused. Pättidel õnnestub "sakslasi" ja "jaapanlasi" varastada eelkõige seetõttu, et nende ärandamiskindlus on politseinike hinnangul olematu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2008, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing