Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik ei taga suurettevõtjate hoiuseid

21. oktoober 2008, 18:50

Eesti riik ei taga sentigi Eestis tegutseva
tuhatkonna keskmise ja suure ettevõtte hoiustest, kuna on seadnud hoiuste
tagamise eeltingimusena firmadele käibe, bilansimahu ja töötajate
ülempiirid.

Peamiseks põhjenduseks osa firmade väljajätmisele tagatisskeemist on suurfirmade oluliselt parem riskiteadlikkus ning asjaolu, et suurte hoiuste tagamine muutuks pangale fondimaksete näol liialt kulukaks.

Äriregistri värsketel andmetel tegutseb meil 601 firmat, kelle käive ületab 115 miljoni ning varade maht 57 miljoni krooni piiri. Tagatisfondi seadus välistab ettevõtte hoiuste tagamise just nende kahe tingimuse täitmisel.

Kolmas määrav faktor, mida tuleb kõrvutada kas käibe- või bilansimahu tingimusega, on töötajate arv ning see ei tohi ulatuda üle 50 inimese. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas üle 50 inimese rohkem kui 1500 Eesti firmas. Seega võib arvata, et kokku on Eestis umbes tuhatkond firmat, kes peavad hoiuste tagamisest suu puhtaks pühkima.

Kohalikud suuremate ettevõtete juhid pole pankades märkimisväärset hoiuseriski võtnud, ent möönavad, et võrdsuse huvides võiks ühtselt tagada kõigi äriühingute vara pangas.

„Võrdsuse huvides oleks kahtlemata hea, kui hoiuste tagamine laieneks ka suurettevõtetele. Sisuliselt aga tuleb tõdeda, et ega see 50 000 eurot tagatist meie mastaapide puhul olulist rolli mängi,“ nentis Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere.

ASi Smarten Logistics üks omanikest ja nõukogu liige Indrek Prants möönis, et keerulistel aegadel maandab hoiustamise riski juba ainuüksi see, et ettevõtjatel polegi eriti vabasid vahendeid, mida hoiustel hoida. Samas oli temagi äriühingute hoiuste võrdse tagamise poolt. „Väga raske on õiglast piiri tõmmata, et kust maalt enam firmale tema deposiiti või hoiust ei tagata. Pigem olgu äriühingutel ikka võrdne tagatus,“ arvas mees.

Prants lisas, et ettevõtja leiab oma lühiajaliste rahaülejääkide paigutamiseks pigem likviidsusfonde, mis pole pangariskiga seotud.

„Kui ettevõte hakkab vaba raha hoiustama, siis ta võiks juba ise pangaks hakata. Vaba raha tuleb ettevõttesse investeerida või dividendidena välja maksta,“ selgitas A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop kõige lollikindlamat riskide maandamise meetodit.

Õlletehase juht praegu pankade pärast ei muretse. „1998. aasta kriisis kaotasime küll pangale raha, aga praegu mul sellist hirmutunnet pole. Meie riskime niikuinii ainult oma paari päeva laekumistega SEB-s ja Swedbankis,“ märkis Noop.

Skanska EMV tegevjuht Olle Horm naeris, et nemad on pigem ise pankade risk, mitte vastupidi. „Meie oleme pankade krediidi peal, mitte hoiustajad,“ sõnas Horm.

Horm lisas, et kui ettevõtja näeb riski oma kodupanga ebalikviidsuses, siis kindlasti on tal endal võimalus muid vahendeid kasutada. „Näiteks valida investeerimisvõimalus, kus pank on ainult vahendaja või fondihalduri rollis,“ märkis mees.

"Tagatisskeemi eesmärk on tagada väikehoiustajate ehk eraisikute ja väikeettevõtete hoiused. Valitsuse, finantseerimisasutuste ja suurettevõtete hoiuseid ei tagata, kuna nende teadlikkus riskijuhtimisest on kõrgem,“ põhjendas seaduse kitsendust Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juht Jaak Tõrs.

„Suurettevõtete hoiuste suures mahus kindlustamine on majanduslikult küsitav - maksed tagatisfondi oleksid väga suured. Pealegi, väikeste summades kindlustuskate mõjuta suurettevõtete majanduslikku käekäiku,,“ nentis ka Sampo Panga juht Aivar Rehe.

Samal ajal on oluline märkida, et nii Sampos Danske Panga filiaalina kui ka Nordeas Soome emapanga filiaalina on Taani ja Soome seaduste järgi ülempiirini tagatud kõigi äriklientide hoiused ning ettevõtetel suuruse järgi vahet ei tehta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. October 2008, 19:22
Otsi:

Ava täpsem otsing