Viivislaenud üha enam survestavad väikepanku

Mariliis Pinn 21. oktoober 2008, 19:02

Viivislaenude osakaalu suurenemist
laenuportfellis põhjendavad Eesti väikepangad üleüldise keerulise olukorraga
majanduses, ent samas usuvad nad, et puhver raskete aegade üleelamiseks on
piisav.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteeris pankade seisu järgmiselt. Marfin pank ja Krediidipank on tütarpangad ning nende finantsseisu mõjutab emapanga finantseerimise olukord. Tallinna Äripank pakub spetsiifilisi teenuseid väikesele klientuurile, ja nende tegevus ei ole suunatud eraisikutelt hoiuste kaasamisele.

„Kahjum on tekkinud halbadest laenudest,“ kommenteeris Marfin panga juht Riho Rasmann esimese poolaasta ligi 8 miljoni kroonist kahjumit. „Kui laen on ikka halb, siis kanname selle laenukahjumisse,“ toonitas Rasmann. Tema hinnangul on lihtsam teatud provisjonid kohe ära teha, kui neid edasi lükata, sest see annab pangale pildi riskide kohta tulevikus. „Me oleme reservi selle jaoks teinud,“ rääkis ta.

Vahearuandes on Marfin pank nimetanud 12 klienti, kel on kõrge riskikontsentratsiooniga võlakohustused, mis moodustavad veidi üle poole kogu laenuportfellist. Rasmann tunnistas, et väikepanga puhul võib ka juba paar klienti panga tulemust mõjutada, näiteks kui ühel kuul hoiustatakse raha mitme miljoni krooni eest, teisel kuul aga mitte.

Rasmann nentis, et nagu teistes, nii ka nende pangas on ehitus- ja kinnisvaravaldkonda rohkem laenatud. „Meil on keskmine intressimäär olnud kõrgem kui panganduses tervikuna, sest oleme suutnud suhteliselt kiiresti ja paindlikult asju teha,“ avaldas Rasmann, aga kliendid on olnud nõus ka maksma.

„See on panga saladus, mis laene oleme maha kandnud,“ teatas Rasmann, lisades, et ta ei mööna midagi halba, kuna Marfin pangal on piisavalt tugevad omanikud, kes teavad, mis toimub maailmaturgudel, ja seepärast hoiavad varad likviidsed. „Riigi käest me kindlasti ei lähe abi paluma,“ lubas ta.

Tallinna Äripank on teatanud üle üheprotsendisest laenude allahindlusest. Kui arvestada sarnaselt suuremate pankade laenude provisjoneerimisega, hinnates 60 päeva ületanud viivislaenudest kuluks, siis läheks Äripangal provisjoneerimisele ligi 9,1 protsenti laenuportfellist.

Selle peale ütles Tallinna Äripanga juhatuse nõunik Jüri Kats, et see on suurte pankade poliitika. „Meil on teistsugune, nii kogu laenuportfelli kui ka probleemse laenuportfelli struktuur,“ teatas ta, näiteks ei väljasta nad tagatiseta tarbimislaene ega krediitkaarte.

„Allahindluse suurus ei sõltu otseselt sellest, kui palju on möödunud laenu tasumise tähtajast ehk kui kaua on laen viivises olnud,“ rõhutas 19-aastase panganduskogemusega Kats. Eelkõige sõltub see prognoosi kohaselt tagasi saadavast rahast, mis muuhulgas laekub näiteks laenusaaja sissetulekutest või tagatisvara müügist.

Katsi sõnul on nad käesoleva aasta teise kvartali seisuga kõige enam laene alla hinnanud just hulgikaubanduses, töötlemistööstuses, põllumajandus ja seejärel eraisikute puhul. Nende firmade osakaal laenuportfellis, kes läheks pankrotti, on Katsi hinnangul väga väike.

„Trend on väga ilusasti ühes suunas ehk makseviivituste arv suureneb,“ möönis Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge, ja põhjused on väga erinevad. „Lõviosa on kinnisvarafirmad,“ märkis Kluge, sest müük kinnisvarasektoris on kehv.

Kluge ei usu, et kusagilt võiks tulla päästelaev. „Neil kinnisvarafirmadel, kel veel ei ole probleemi, siis väga tõenäoliselt tulevad, kui vaba raha otsa saab,“ uskus Kluge. Tagajärgede kohta arvas Kluge, kui tagatist ei õnnestu müüa, siis läheb ettevõte pankrotti.

Kluge ütles, et neid laenuandjaid, kes oleks nõus kallima raha eest laenu võtma, eriti palju ei ole. „Kindlasti ei ole Swedbanki või SEB mõistes suur arv kliente meie juurde laenu küsima tulnud, meie mõistes aga küll,“ rääkis Kluge, sest nad püüavad alati klientidega rohkem kaasa mõelda kui mõni suurpank.

Samas ütles ta, et Krediidipangal on hetkel rohkem taotlusi, kui nad laenu anda tahaksid. Esiteks ei taheta Kluge sõnul anda laenu, kuna kinnisvara hinnad, mis on põhiline tagatis, kukuvad. Teiseks ei tule enam nii palju raha välismaalt sisse kui varem, järelikult tuleb kasvu finantseerida kohaliku ressursi arvelt.
Kluge uskus, et loomuliku äriprotsessi kaudu võib mõni pank Eestist kaduda, küll mitte pankroti tulemusena, vähemalt praeguste andmete põhjal. Ta tõi näiteks spekulatsiooni Nordea ja Swedbanki võimalikust ühinemisest, mille on põhjustanud finantsmaailma tõmbetuuled. „Meile see meeldiks, sest üks konkurent oleks vähem,“ tõdes Kluge.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2008, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing