Asmann ergutab ettevõtjaid langusega rinda pistma

Intervjuu SEB juhatuse esimehe Ahti Asmanniga.

Ega ettevõtjatele praegused numbrid suures osas enam uudis pole. Siseturg on paljusid juba mõjutanud, kulusid on juba hakatud kokku hoidma. Meie sõnum on pigem see, et kui keegi arvab, et kohe peaks kõik taastuma ja et praegu ei pea midagi tegema, siis tegelikult ei tasu arvata, et olukord läheb äkki paremaks. Tuleb aktiivselt tegutseda. Kas see tähendab kulude ülevaatamist, täiendavaid investeeringuid, uutele turgudele sisenemist, uute partnerite otsimist - see on kõigi puhul individuaalne. Niisama istuda ja oodata ei tasu.

Kuna Eesti eksporditurgude kasv on üsna tagasihoidlik, siis äriplaani tehes peaks olema väga ettevaatlik. Tuleks teha stsenaarium, kus kasv pole nii kiire.

Maailma finantsturgude kriis pole Eestisse jõudnud. Meie kindlus sõltub meie emapankade kindlusest ja nemad on keskmiselt tugevamad kui finantsturg tervikuna. Kui me võtame näiteks Rootsi turu, siis omaaegsed kriisid on neile väga palju õpetanud. On kasvatatud päris suuri puhvreid ning kui vaadata hiljutisi uudiseid, kuidas Rootsi riik pakub abi, juhul kui see peaks vajalikuks osutuma, siis praegune positsioon on meil igatahes kindel.

Järgmisel aastal tuleb negatiivne majanduskasv, -2,2 protsenti. Tõus tuleb aastal 2010. Täpset kvartalit on keeruline öelda, aga me näeme, et negatiivne mõju on kogu 2009. aasta jooksul ja pärast seda peaks hakkama tulema positiivsemaid sõnumeid.

Majanduslanguse mõjud on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui negatiivsetest rääkida, siis palgatõus pole enam nii kiire, tööpuudus võib suureneda. Positiivne on inflatsiooni alanemine. Fundamentaalselt on suurenenud mitmed kulud - eluase, toit, küte ja elekter. Näeme, et seal peaks hinnatõus oluliselt pidurduma.

See oht on alati olemas. Kuid mingit trendi ei ole. Kui me vaatame eluasemelaene, siis seal on see tavapärane. Igal ajaperioodil, nii heal kui ka halval, jäävad inimesed ikka tööta ja abielupaarid lahutavad endiselt - selliseid probleeme tekib ikka.

Küll on aga natuke rohkem probleeme näha võlgade kasvuga tarbimislaenude puhul. Pangad oma kasumlikkuses veel probleemi ei näe. Kuid üsna palju on inimesi, kes on laenu võtnud, kuid ei teadvusta endale, et laen tuleb tagasi maksta. Tõenäoliselt pangad laenukahjumeid väga palju nüüd ei saa, küll aga võtab see palju tööjõuressursse, et tegeleda võlglastega ja rääkida klientidega.

Finantsturgudel on väga järsk kõikumine. Kui me numbreid vaatame, siis oleme praegu üsna põhja ligidal. Asju tuleks vaadata tsükli kaudu, turgudel on komme vahepeal tõusta ja langeda. Pikaajalises plaanis võin öelda, et pension on mõistlik investeering. Kui võtame kolmanda samba, siis tulumaksust saame esimesest aastast tagasi juba 21 protsenti. Penisonivarad on tegelikult üsna kvaliteetsetes väärtpaberites ja hinnalangus on pigem tingitud likviidsuskriisist. Pole lihtsalt turgu. Kui likviidsus taastub, siis väärtpaberite hinnad peaksid tõusma endisele tasemele.

Sellel ei ole mingit tõepõhja all. Selline arvamus ületab kindlasti uudiskünnise, kuid turg on hoopis teine. Kui ma peast õigesti mäletan, siis 24 protsenti SKPst moodustasid Islandil pangad. Meil on see protsent vist neli. Mõõtmed on hoopis teised. Islandi pangad olid laienenud kõik väljapoole riiki, laenati muudel turgudel. Kuid Eesti pangad tegutsevad ju Eesti turul, meil on suurte pangagruppide toetus, riskid ja tulud on hajutatud -kindlasti ei näe ma samasugust riski.

Eile Eesti majandusarengu prognoosi tutvustanud SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul võib majanduskriis pikaks venida, sest finantskriisi mõjud jõuavad reaalmajandusse alles uuel aastal ning ootamatuid šokke tuleb mitmest allikast.

"Majandus kukkus raskelt, oodatust rohkem, sest lisandus selliseid šokke, mida ei osanud oodata," lausus Eier.

Analüütiku sõnul on globaalne majandussurutis alles tulemas. "USAs jätkub kinnisvarahindade langus, panganduskriis levib Euroopasse, krediidi kättesaadavus väheneb, riskid suurenevad," ennustas Eier.

Tema arvates jätkub kinnisvarahindade korrektsioon ka aastal 2009. "Järgmisel aastal jõuavad kinnisvarahinnad 25% oma tipust allapoole," prognoosis Eier. Samuti vähenevad ehitusmahud ja investeeringud, kuid ehitussektoril on analüütiku sõnul suurem langus alles ees.

Praegu oleme analüütiku sõnul situatsioonis, kus šokke tuleb mitmest allikast. Lisaks nõudluse laiaulatuslikule vähenemisele kahaneb ka pakkumine.

"Loodame, et läheb siiski paremini, kui me prognoosime," lisas SEB juhatuse esimees Ahti Asmann.

Autor: Kaisa Tahlfeld