Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dilemma soovitab

ÄP 22. oktoober 2008, 00:00

  • Epp Petrone
  • Petrone Print
  • 224 lk
Epp Petrone on oma kogemustest, arvamustest ja internetist otsitud keskkonnateemalistest faktidest kokku kloppinud üllatavalt huvitava ja hariva koogelmoogeli.

Veendunud ja kogenud rohelisele on Epu jutt ilmselt nagu lapse lalin või kukeaabitsa veerimine. Mis sellest, see raamat ongi neile, kes on alles n-ö kilekotitasandil - kui satud keskkonnaprobleemidele mõtlema, siis esimese asjana hakkad sa poes käies kilekotte kasutama korduvalt.

Mina olen ka kilekotitasandil ega ole sealt juba tükimat aega ka edasi liikunud. Peamiselt seepärast, et enamik keskkonnasäästlikuna reklaamitud käitumisviise pole kellegi teise arvestuste kohaselt seda mitte. Näiteks marlimähkmete pesu kulutab vett, plastpudelid veetakse ümbertöötlemiseks jumal teab kuhu ja nii edasi.

Pärast Epu raamatu lugemist olin saanud küll juurde palju faktiteadmisi, kuid vähe vastuseid oma küsimustele. Raamatus ütleb Epp ka ise, et paljudes küsimustes pole kindlaid seisukohti. Aga ka küsimuste tõstatamine on suur samm edasi võrreldes sellega, kui küsimusigi pole. Ja nagu Epp kokkuvõttes tõdeb - peamiselt saab ta keskkonnasäästlikult käitudes parema enesetunde, et vähemalt oma väikeses maailmas on ta midagi muutnud.

Elo Odres

  • Peep Vain
  • Eesti Päevalehe Kirjastus
  • 240 lk
Ma suhtun igasugustesse eneseabiraamatutesse küll skeptiliselt, kuid on tuhandeid inimesi, kes peamiselt selliseid raamatuid loevadki. Nii et oleks patt jätta neile soovitamata esimest algupärast eneseabiraamatut. Parem juba meie oma Vain, kui hispaania kunstmuinasjutud või midagi ookeanitagust.

Jutt Vainul jookseb. Ja võrreldes nende 4,5 eneseabiraamatuga, mida ma olen sundinud ennast lugema, oli tema jutt siiski vähem pealetükkiv, vähem moraalitsev, vähem must-valge ja lame.

Peamiselt õhutab Vain oma raamatus rohkem saavutama ja edukam olema. Lõpus on siiski üks koht, kus Vain ütleb, et vahel on tal kogu oma raha ja eduga raske toime tulla. Siis tahaks ta minna maale elama ja olla Virtsu koolis kehalise kasvatuse õpetaja. See on raamatu kõige inimlikum koht.

Elo Odres

  • Véronique Ovaldé
  • Pegasus
  • 144 lk
Pariislanna Véronique Ovaldé neljanda romaani "Üldiselt mulle mehed meeldivad" pealkiri on lause minategelase huulilt, kui too üritab end raamatu alguses lugejale mõistetavaks teha või end ise öeldavas uskuma panna. Ambivalentsust tekstis jagub -

just nagu peategelase tundemaailmaski. Lili lugu kulgeb katkematu teadvuse vooluna, põrgates kontrollimatult olevikust minevikku, unest reaalsusse, maski tagant tegelikesse tunnetesse ja sealt tagasi maski. Raamat haarab lugeja salakavalalt kaasa - sama vääramatult nagu lapsepõlv, mis istub täiskasvanuea otsustes, justkui kihiline hirmuuni, millest loodad ärgata, kuid avastad end järjest uutest värdjalikest ebareaalsustest.

Véronique Ovaldé napid kirjeldused on vahedad, tema sõnad lõikavad ohtlikult sügavale. Üldiselt mulle see raamat meeldib.

Katre Koit

  • Käbi Laretei
  • Kirjastus SE&JS
  • 216 lk
Raamatusse on koondatud maailmakuulsa Rootsi reþissööri Ingmar Bergmani (armastus)kirjad Käbi Lareteile enne nende abiellumist ja abielu ajal. Paar tükki ka viimastest aastatest enne Bergmani surma, kui paar oli ammu lahus. Tegelikult kestiski nende abielu ju napid viis aastat.

Praegusel telefoni, MSNi ja meiliajastul on selle raamatu peamine väärtus kirjutamise fakt iseenesest. Et kunagi armunud kirjutasid teineteisele pikki kirju, peaaegu iga päev. Tean mõnda paari, kes säilitavad kümne aasta tagusest tutvumisajast telefonis SMSe. Need ei kannata siiski võrdlust Ingmar Bergmani pikkade intellektuaalsete kirjadega.

Teiseks muidugi see, et need kirjad on kirjutanud ikkagi INGMAR BERGMAN. Ega olegi aus süüdistada lihtsurelikku meest, et tema sulle selliseid kirju ei kirjuta.

Elo Odres

  • Maire Aunaste
  • Ajakirjade Kirjastus
  • 176 lk
Maire Aunaste kirjutab avameelselt, kuidas ta viis aastat elas USAs lihttöölisest illegaali elu. Raamatust jäi küll arusaamatuks, miks ta seda tegi. Algul läks muidugi mehega koos sinna, et näha, mis saab. Aga kui sai selgeks, et temast saab lihttöölisest illegaal, siis miks jäi ta sinna viieks aastaks? Oli see mingi isiklik puhastustuli?

Kirjutada Aunaste oskab, tema kirjeldusi lugedes tunned end otsekui ise Ameerikas põrandaid küürimas või kiuslikke vanainimesi hooldamas. Lugemine läheb lennates, tervet lennureisi Ameerikasse selle raamatuga ilmselt ei sisusta. Hakka või lootma, et Aunastele uut saadet ei leita ja ta lähebki Indiasse, nagu kusagil lubas. Siis saaks ehk mõne aasta pärast uue põneva raamatu.

Elo Odres

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:51
Otsi:

Ava täpsem otsing