Kui oled saanud koondamisteate

Teema on vägagi aktuaalne. Praegusel majanduslanguse ajal loeme ajalehtedest iga päev teateid töötajate koondamiste kohta. Kuigi ratsionaalselt saavad kõik aru, miks see nii on, toob see igaühele eraldi kaasa tõsiseid emotsionaalseid raskusi.

Töökoha kaotus on raske hoop inimesele ja tema perele. Peale materiaalse ja professionaalse külje on see hoop enesehinnangule. Eneseusk lööb võnkuma, eneseväärtus langeb iseenese silmis kolinal. Miks just mina? Koondamisteate sõnum nagu oleks, et sa polnud piisavalt hea, sa pole soovitud, sa pole vajalik. Emotsionaalselt haavatuna kaldume võtma koondamisteadet mitte kui infot oma töö lõppemise kohta, vaid hinnangut oma isiksusele.

Oluline on meeles pidada, et kogu see tunnete tulv on loomulik reaktsioon kaotusele. Töökoha kaotus, eriti kui oleme oma tööle pühendunud ja andnud talle palju oma südant, energiat ja aega, on väga tugev stressor ja vallandab terve kriisiahela. Võta oma tundeid tõsiselt - kaotusvalu tuleb läbi töötada ja viha, solvumine, frustratsioon välja lasta, et hinge ei jääks kibestumist.

Meie tunded jäävad meie kehasse kinni, seega hoolitse oma keha eest. Hea on, kui õnnestub puid lõhkuda, raevukalt maad kaevata, jõusaalis rassida, joosta - mis kellelegi sobib. Hellita ennast millegi heaga, mida hing ihaldab. Räägi lähedaste ja sõpradega ning luba end välja kurta. Ja samas tuleta endale meelde: sa oled ikka sama inimene - kaks kätt ja kaks jalga ning sama hea pea otsas. Sinu lähedased ja sõbrad armastavad sind just sellisena, nagu sa oled. See on, mida lähedased ja sõbrad teha saavad - anda selgesõnaliselt teada, et nad armastavad ja austavad teda ikka samamoodi.

Enne lahkumist võiks firmast paluda oma otseselt juhilt viimast nn arenguvestlust ja paluda anda endale ausat tagasisidet oma tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta. See on sinu võimalus teha midagi oma edasise arengu jaoks. Ära unusta küsida oma tugevate külgede kohta ja võta see info vastu - see ei ole lohutuseks mõeldud. Kui sul pole täiesti selge, miks just sina, uuri otseallikast järele. Paljudes firmades on teadmine nn valutu vallandamise kohta olemas ja see on protseduuris sees. Kui seda pole, küsi seda.

Tähtis on heade kolleegidega korralikult hüvasti jätta. Tihti juhtub, et inimene tunneb end pärast teate kättesaamist üksikuna, tundub, et kõik hoiavad kõrvale kui pidalitõbisest. Tegelikult võib ka kolleegidel olla kurb sinust lahkuda, lisaks kammitseb hirm - kas mina võin olla järgmine? Sellest tuleneb kohmetus, nad ei oska leida vajalikke sõnu. Ära poe peitu, kutsu kolleegid lõpupeole. Kui ei õnnestu teha seda töö juures, kus nõutakse sinu kiiret kadumist, kohtuge väljaspool tööruume. Oska hinnata ja hoida häid suhteid - see on sinu sotsiaalne kapital, mida tulevikus kindlasti vaja läheb.

Oluline on, kuidas sa endast pärast koondamist mõtled. Saad valida, kas mõtled kui õnnetust töötust, keda keegi ei taha, või mõtled: ma olen vaba inimene ja avatud uutele võimalustele. Tee proovi ja ütle mõlemad laused kõva häälega. Ja pane tähele, kumb variant su enesetundele paremini mõjub. Tea, et iga lõpp on millegi uue algus.

Praeguses keerulises muutuvas maailmas tõuseb järjest tähtsamaks meie võime taluda määramatust. Töökohad tekivad ja kaovad, firmad kolivad ühelt maalt teisele. Keegi ei saa enam kindel olla, kas homme on tal sama töö. Nendes tingimustes on meie endi vastutus end igakülgselt arendada, kasutades ära kõik koolitus- ja arendusvõimalused, mida firma või elu pakub.

Selliselt hoolitseme oma intellektuaalse, emotsionaalse ja sotsiaalse kapitali eest ning tänu sellele on meil laiemad võimalused teha oma edasised töökohavalikud. See aitab meil paremini taluda määramatust ja ka järjekordne koondamislaine ei ole enam nii hirmutav.

Isegi kui oskasid koondamisteadet oodata, puudutab see sind tõenäoliselt kaunis sügavalt. Esiteks saad sa emotsionaalse löögi - kuigi tööandja põhjendab otsust loogiliselt ärilisest aspektist ja tema sõnum on tõenäoliselt seotud tõdemusega, et sinu töö lõppes otsa, tunned sina ikkagi, et sinust kui inimesest loobutakse. Eriti raske on olukord siis, kui oled olnud ettevõttele väga pühendunud ning palju ja pikki aastaid oma töösse panustanud. Sellisel juhul tajud sa ebaõiglust ja koged erinevaid tundeid vihast kurbuseni. Psühholoogid on kindlaks teinud, et töökoha kaotus võib mõjuda inimesele sama rängalt kui lahkuminek elukaaslasest või lähedase inimese surm. Ja tundeid, mis valdavad inimest pärast koondamist, võib võrrelda leinaprotsessiga.

1. Tõmba otsad kokku. Seega tulebki sul esimeses järjekorras tegeleda oma tunnetega. Hea oleks vaadata tagasi ja võtta oma töö selles ettevõttes kuidagi kokku, kas lihtsalt enda jaoks olulisemad tehtud asjad ja kogetud kogemused paberile panna või ka näiteks oma lahkumispeol teistele ettekande vormis esitada. See aitab tekitada lõpetatuse tunnet, loob oma väärtuse tajumise läbi positiivseid emotsioone ning soodsa pinnase väärikaks lahkumiseks ja uutele väljakutsetele vastu minemiseks.

Olen ise ühte sellist pildimaterjaliga pikitud esitlust näinud ja see jättis sügava mulje. Ehk piltlikult öeldes tuleb enne üks uks sulgeda ja siis alles teine avada. Kui emotsioonidega on raske toime tulla, otsi välist abi psühholoogi või karjäärinõustaja juurest. Küsi oma tööandajalt, kas sinu lahkumispaketti selline teenus võiks kuuluda.

2. Analüüsi oma olukorda. Kindlasti on sul alguses tunne, et mida kiiremini uue rakenduse leiad, seda parem. Hakkad kiiresti lappama töökuulutusi, saadad teate oma lahkumisest meililistidesse, võtad kasulike tuttavatega ühendust jne. Selline aktiivsus on asjakohane, aga natuke hilisemas etapis. Kõigepealt oleks mõistlik korraks oma olukorrale ja võimalustele otsa vaadata. Vaata üle oma säästud ja rahalised kohustused. Mitu kuud sa ilma tööta hakkama saaksid? Kas on mingeid võimalusi kulusid ajutiselt kärpida? Või tulusid tekitada? Kus need võimalused peidus on? Pane enda jaoks paika, kui kaua sa saaksid olla kodus üsna mugavalt ära elades ja kui kaua kulusid kärpides. Selle järgi saad sa paika panna viimase tärmini, mis ajaks peaks sul uus töökoht olema leitud. Kindlasti leiad sa pärast sellist analüüsi, et tegelikult ei peagi sa kohe järgmisest kuust juba uues kohas alustama, vaid sul on tegelikult aega kauemgi ringi vaadata.

3. Võta aeg maha. Kulude kärpimise huvides loobud tõenäoliselt pikemast plaanitud reisist, kuid lühema ärasõidu saad endale ikka lubada. Võõras keskkonnas oma olukorda vaadates võid asja hoopis uue pilguga näha. Lisaks annab selline reis positiivseid elamusi, mis aitavad välja lülituda muremõtete lainelt. Argikohustustest eemal on hea mõelda ka oma elu peale laiemalt.

4. Analüüsi oma unistusi ja võimalusi. Aja mahavõtmisega haakub hästi korraks oma elule natuke üldisema pilgu heitmine ning oma unistuste ja soovide paikapanek. On ju praegune olukord ühest küljest pingeline oma ebakindluses, teisest küljest aga ideaalne suunamuutuste ja ümberkorralduste tegemiseks oma elus.

Kui sul on paigas nimekiri asjadest, mida oma elus tahad ära teha või kogeda, alles siis saad oma praeguseid karjäärialternatiive hakata kaardistama. Võib juhtuda, et sul tuleb valida mingiks perioodiks kompromisstegevus, kuid kui kaugemad plaanid paigas, on seda kergem teha. See etapp võib võtta päris palju aega, enne kui oled enda jaoks õiged ideed paika saanud. Selles protsessis saad kasutada karjäärinõustaja abi.

5. Tegutse. Kui sul on läbi mõeldud, mida tegelikult tahaksid, on aeg hakata tegutsema. Kas oled otsustanud luua oma firma või kandideerida sind huvitava tööandja juurde, on juba sinu otsus.

Autor: ÄP