Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Multikultuursetes ettevõtetes töö sujub
Eesti on viimaste aastate jooksul muutunud üpris multikultuurseks kohaks, nagu selgus rahvastikuministri büroo korraldatud konkursi käigus, mille auhinnad täna üle antakse.
Nimelt otsiti selle raames firmasid, kus tööl palju erirahvusest inimesi. Nagu selgus, on selliseid ettevõtteid mitte ainult ühe-kahe välismaalasega, vaid lausa 7-8 eri rahvusest inimestega.
Kõige ehedam näide on vast Hansa Investeerimisfondid, kus firma juhi Roberti Kiti sõnul võib aeg-ajalt kuulda vene, eesti ning veel paari endise nõukogude impeeriumi keele kõrvalt ka inglise, hispaania ja itaalia keelt.
"Ega meil kirja pandud poliitikat pole, et peab võtma sellest või teisest rahvusest inimesi tööle. On lihtsalt nii aja peale kujunenud," räägib Kitt. Uurin, kas välismaalasi eelistatakse mingitel erilist põhjustel, näiteks seetõttu, et eestlastel pole piisavalt oskusteavet, mida fondide manipuleerimisel tarvis läheb.
"Mingit üldistust siin teha ei saa. Valime igale positsioonile sobiva kandidaadi, tegemata kitsendusi, et peab eesti keelt oskama," ütleb Kitt skeptilist mõttekäiku kinnitamata ja ümber lükkamata. 28pealisest tiimist on Kiti sõnul nii umbes veerand välismaalased.
Konkursil pälvis esimese koha külmutatud toiduainete müügiga tegelev firma Arktik, kus tööl seitsme eri rahvuse esindajad. "Töötaja on ikka töötaja ja tasu on kokkuleppel," ütleb ettevõtte personalijuht Kadi Ratas vastuseks küsimusele, kas näiteks Ukraina või Hiina päritolu inimestele tuleb vähem maksta.
"Hiinlase võtsime tööle meie Aasia projekti pärast. Parem on võtta ikka keegi, kes Hiina kultuuri ja tavadega kursis," räägib Ratas, kelle sõnul on nende firmas siiski oluline, et töötaja mingil tasemel eesti keelt räägiks.
Multikultuursete ettevõtete konkursi korraldanud rahvastikuministri büroo juht Olga Šlõk tõi konkursi korraldamise põhjuseks taoliste ettevõtete tunnustamissoovi. Mis võitjaid aga ees ootab?
"Noh, kuulsus loomulikult. Kohapeal saavad nad ka karikad ja Eesti lipud - uhked ja ilusad karikad on," vastas Šlõk.
Hispaanlase Ernesto Redondo Vergara sõnul ollakse Prantsusmaal ja Soomes, kus ta enne Eestisse tulekut elas, palgaga mõnevõrra heldemad kui siin.
Vergarat võib pidada tüüpiliseks näiteks, sest ta tuli Eestisse oma tüdruksõbra pärast.
"Enne elasime Prantsusmaal, ta töötas seal saatkonnas. Ja enne seda Soomes," rääkis internetiturundusfirmas Nitro töötav Vergara.
CVKeskuse ja CV Online'i kaudu tööd leidnud Vergara sõnul pole tal tööl erilisi kultuuridevahelisi probleeme olnud, kodus aga küll.
Autor: Gert D. Hankewitz