Repotehing võib viia ülevõtmiseni

Viimastel kuudel on Eestis väärtpaberite tagatisel võetud laenude ehk repotehingute maht neljakordistunud ning ületab 1997. aasta börsikrahhi eelseid mahtusid viiekordselt.

See näitab, et ettevõtjad on näinud võlakirjades ja aktsiates endisest suuremat võimalust oma äri rahastamisel. Samas tähendab repotehingute selline populaarsus ka seda, et ettevõtete osalused võivad hakata ootamatult omanikku vahetama.

Praegu käib turgudel tõeline karussell, meeolud on mustad ja ettevõtete aktsiad võivad sattuda hetkega vabalangusse. Eesti börsiindeks on kevadest saadik pea 40 protsenti langenud. Swedbanki aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind tunnistas Äripäevale, et ulatuslik väärtpaberihindade langus ülemöödunud nädalal puudutas pea kõiki panga repokliente.

Kui suuromanikud on sellises olukorras pantinud laenu saamiseks suure hulga oma firma aktsiaid, siis nõutakse neilt nüüd lisatagatisi. Kui nad ei ole suutelised neid tooma, siis võib laenuandja otsustada aktsiad likvideerida. See tähendab, et osalused ettevõtetes võivad kiirelt ja ootamatult saada endale uued omanikud. Kui juhtub laenu võtnud aktsionäri jaoks halvim ehk pangad panevad laenude tagatiseks olnud aktsiad sundmüüki, siis võib ettevõte kaotada ka suure osa oma turuväärtusest.

See on parajaks tegutsemishetkeks firma ülevõtmisest huvitatud investoritele, kes saavad olukorda ära kasutades ettevõtte hea hinnaga kätte.

See, et repotehingutega seotud ettevõtete saatus on paljuski ettearvamatute aktsiaturgude kätes, paneb keerulisse seisu ka väikeaktsionärid. Neil oleks kindluse mõttes hea finantsinspektsiooni kodulehe abil silm peal hoida, kas suuromanikud on laenu tagatisena aktsiaid pantinud. Praegu on aktsiate pantijate eesotsas Infortari, Arco Vara ja Ekspress Grupi suuromanikud.

Suuraktsionärid ise ei soovi konfidentsiaalsusenõudele tuginedes muidugi oma repotehingutest rääkida. Võib aga spekuleerida, et näiteks Arco Varas toimub omanikevahetus, sest aktsiate tagatisel laenu võtnud omanikud on sunnitud hinnalanguses müüma.

Pankade eksperdid väidavad rahustuseks, et repotehingute osakaal on meie börsil siiski nii väike, et ei suuda aktsiahindu mõjutada. Samuti on nende taga ka välisinvestoreid ning need ei puuduta enamasti Balti väärtpabereid ja ehk on tagatise seas hulk noteerimata ettevõtete aktsiaid. Oleme ju korra repodega kõrvetada saanud ning võtsime siis õppust.

Igal juhul on aga meie börsifirmade suuromanikud repotamist aktiivselt kasutanud. Näiteks Hans H. Luik on pantinud ligi kolm neljandikku oma 57protsendilisest osalusest Ekspress Grupis.

Autor: ÄP