Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik jätab suurettevõtjate hoiused garanteerimata

Piret Reiljan 22. oktoober 2008, 00:00

Üheks põhjenduseks, miks osa firmasid jäetakse tagatisskeemist välja, on suurfirmade oluliselt parem riskiteadlikkus ning asjaolu, et suurte hoiuste tagamine muutuks pangale fondimaksete näol liialt kulukaks.

Äriregistri värsketel andmetel tegutseb Eestis 601 firmat, mille käive ületab 115 miljoni ning varade maht 57 miljoni krooni piiri. Tagatisfondi seadus välistab ettevõtte hoiuste tagamise just nende kahe tingimuse täitmisel.

Kolmas määrav faktor, mida tuleb kõrvutada kas käibe- või bilansimahu tingimusega, on töötajate arv ning see ei tohi ulatuda üle 50 inimese. Eelmise aasta lõpu seisuga töötas üle 50 inimese rohkem kui 1500 Eesti firmas. Seega võib arvata, et kokku on Eestis umbes tuhatkond firmat, kes peavad hoiuste tagamisest suu puhtaks pühkima.

Kohalikud suuremate ettevõtete juhid pole pankades märkimisväärset hoiuseriski võtnud, ent möönavad, et võrdsuse huvides võiks ühtselt tagada kõikide äriühingute vara pangas.

"Võrdsuse huvides oleks kahtlemata hea, kui hoiuste tagamine laieneks ka suurettevõtetele. Sisuliselt aga tuleb tõdeda, et ega 50 000 eurot tagatist meie mastaapide puhul olulist rolli mängi," nentis Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere.

ASi Smarten Logistics üks omanikest ja nõukogu liige Indrek Prants möönis, et keerulistel aegadel maandab hoiustamise riski juba ainuüksi see, et ettevõtjatel polegi väga palju vabasid vahendeid, mida hoiustel hoida. Samas oli temagi äriühingute hoiuste võrdse tagamise poolt.

Prants lisas, et ettevõtja leiab oma lühiajaliste rahaülejääkide paigutamiseks pigem likviidsusfonde, mis pole pangariskiga seotud.

"Kui ettevõte hakkab vaba raha hoiustama, siis võiks ta juba ise pangaks hakata. Vaba raha tuleb ettevõttesse investeerida või dividendidena välja maksta," selgitas A. Le Coqi juht Tarmo Noop kõige lollikindlamat riskide maandamise meetodit.

Skanska EMV tegevjuht Olle Horm naeris, et nemad on pigem ise pankade risk, mitte vastupidi. "Meie oleme pankade krediidi peal, mitte hoiustajad," ütles ta.

"Tagatisskeemi eesmärk on tagada väikehoiustajate ehk eraisikute ja väikeettevõtete hoiused. Valitsuse, finantseerimisasutuste ja suurettevõtete hoiuseid ei tagata, kuna nende teadlikkus riskijuhtimisest on kõrgem," põhjendas seaduse kitsendust Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juht Jaak Tõrs.

"Suurettevõtete hoiuste suures mahus kindlustamine on majanduslikult küsitav - maksed Tagatisfondi oleksid väga suured. Pealegi, väikeste summades kindlustuskate mõjuta suurettevõtete majanduslikku käekäiku," nentis ka Sampo Panga juht Aivar Rehe.

Kriteeriumid, mille alusel suurettevõtja määratletakse, tulenevad hoiuste tagamise direktiivist. Ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid on sarnaselt Eestiga suurettevõtjate hoiused tagatisskeemi kaitse alt välja jätnud.

Suuremad ettevõtjad peaksid olema professionaalid ning piisaval tasemel suutma ise oma riske hajutada. Paljud suurettevõtjad ei oma ka ilmselt likviidset vara tervenisti hoiustes, vaid pigem väärtpaberites. Praegu ei ole seega plaani suurettevõtjate hoiuseid Tagatisfondi abil garanteerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing