Sõna 'repo' taas ärimeeste huulil

Eesti aktsiaid pantinud tippärimehed jäävad sellest rääkides kidakeelseteks.

ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milder tunnistas, et on tõesti kasutanud panga abi Baltikas 25protsendilist osalust omava valdusfirma OÜ BMIG aktsiaostude rahastamisel. "Samal põhjusel ei saa aga ka teie küsimustele sisuliselt vastata, kuna meie ja panga vahelistes lepingutes sisaldub konfidentsiaalsuse tingimus," kirjutas Milder vastuses. BMIG mulluse majandusaruande järgi on ettevõte pantinud Baltika aktsiaid ligi 72 miljonit krooni eest.

"Olen üht-teist investeerinud naftarikastesse maadesse, kuid põhiliselt ootab raha oivalist paigutusvõimalust järgmise aasta alguses," vastas Hans H. Luik temale kuuluvate Ekspress Grupi väärtpaberite peale võetud laenu kohta.

Kindlat liidrikohta aktsiate vastu laenu võtjate seas hoidva Tallinki suuromaniku ASi Infortar nõukogu liikmelt Kalev Järvelillelt ei õnnestunud samuti saada. "Oi, mina küll ei oska seda kommenteerida," kõlas lakooline vastus ning telefonitoru lendas hargile. AS Infortar on pantinud 217 miljonit aktsiat, mis annab kogunisti 82% kõigist tema käes olevatest Tallinki aktsiatest.

"Küsimused puudutavad tehinguid, mille tingimusi mitte noteeritud ettevõtted tavapäraselt ei avalikusta," vastas napisõnaliselt Silvano Fashino Grupi aktsiaid Alta Capital Partnersi kaudu repotanud Indrek Rahumaa.

Avalikult on tunnistanud repotamisest saadud valusaid tagasilööke rahakate edetabelisse kuuluv Neinar Seli, kes lausus, et tema aktsiad on panditud ning kuna kevadest on Eesti börsiindeks pea 40% langenud, on ta pidanud suures osas Tallinki aktsiatest koosnevasse portfelli mitu korda tagatist lisama.

"Tuli sedagi ette, et pidime repotehinguid teinud klientidelt paluma lisatagatist ja aktsiate likvideerimist," iseloomustas paarisadat aktiivset repoklienti omava LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi aktsiate tagatisel laenu võtnud klientide käekäiku viimastel nädalatel.

Kulminatsioon jõudis kätte just üle-eelmisel nädalal. "Suhtlemist oli pidevalt, isegi rohkem kui kümne kliendiga," lisas Vallikivi.

Sama kinnitas Swedbanki aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind.

"Valdavalt tõid kliendid lisatagatist, kuid ka aktsiate likvideerimist," ütles Vallikivi.

Neist kõige ebameeldivam variant on tema sõnul kindlasti aktsiate müümine panga eestvõttel. "Positiivne on see, et turg on püsinud likviidsena, kõik soovijad on saanud oma aktsiad maha müüa," leiab Vallikivi.

Hoolimata äärmiselt kõrgest väärtpaberite tagatisel laenu võtmise tasemest, kinnitavad asjatundjad, et paralleeli kümne aasta taguse ajaga siiski tõmmata ei saa.

LHVs on aktsiatega seotud repotehingute osakaal marginaalne. "Me ei sõltu mitte ühe aktsia liikumisest, vaid terve portfelli ehk kogu turu liikumisest," selgitas Vallikivi.

Repolaenude püsimist pankade jaoks allpool märkimisväärset taset kinnitavad ka SEB, Sampo ja Nordea pankade esindajad.

"Aktsiainvesteeringute puhul oleme soovitanud klientidel eelistada omavahendite kasutamist," sõnas Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur.

"Ma olen täiesti veendunud, et Balti aktsiatele ei ole reposid tehtud piisavalt palju, et need mõjutaksid üldpilti börsiturgudel," ütles Lind. "Kahtlen, kas tegemist on börsil noteeritud väärtpaberitega. Sellisteks tehinguteks börsil noteeritud aktsiatega ei ole finantsasutusel piisavalt limiite," lausus Vallikivi.

Repotehingud sillutavad teed firmade ülevõtmisele, eelduse selleks loovad aktsiaturu langusest tingitud uskumatult madalad hinnatasemed.

"Väärtpaberite repotamine oli ühel hetkel odavam kui raha saamine turult," rääkis Kawe Kapitali portfellihaldur ja juhatuse liige Kristjan Hänni. Sellega kaasneb tema sõnul aga risk, et võimaluse avanedes võib keegi teine selle enda kasuks pöörata. Nii ongi tänaseks tekkinud olukord, kus repotamine on langenud aktsiahindade valguses loonud varem uskumatuna tundunud hinnatasemeid.

Repotehingute mõju aktsiaturu langusele on märgata Leedus, kus pangad andsid repolaene kuni viimase ajani ka vähemlikviidsete aktsiate tagatiseks. Sarnaselt Eesti 1997. aasta börsikrahhiga.

Leedus on viimaste nädalate tugeva pangaaktsiate languse taga LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul väiksemate kauplejate seas väga populaarsed repotehingud ja nende tagatiseks olnud väärtpaberite sundlikvideerimine pankade poolt. "Seega võib Leedu puhul julgelt tõmmata paralleeli olukorraga 1997. aastal Eestis," lausus Alo Vallikivi.

Sama kinnitas Swedbanki aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind.