Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikepangad peavad rasvavaru piisavaks

Virge Lahe 22. oktoober 2008, 00:00

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteeris pankade seisu järgmiselt. Marfin pank ja Krediidipank on tütarpangad ning nende finantsseisu mõjutab emapanga finantseerimise olukord. Tallinna Äripank pakub spetsiifilisi teenuseid väikesele klientuurile, ja nende tegevus ei ole suunatud eraisikutelt hoiuste kaasamisele.

"Kahjum on tekkinud halbadest laenudest," kommenteeris Marfin panga juht Riho Rasmann esimese poolaasta ligi 8 miljoni kroonist kahjumit. "Kui laen on ikka halb, siis kanname selle laenukahjumisse," toonitas Rasmann. Tema hinnangul on lihtsam teatud provisjonid kohe ära teha kui neid edasi lükata, sest see annab pangale pildi riskide kohta tulevikus. "Me oleme reservi selle jaoks teinud," rääkis ta.

Vahearuandes on Marfin pank nimetanud 12 klienti, kel on kõrge riskikontsentratsiooniga võlakohustused, mis moodustavad veidi üle poole kogu laenuportfellist. Rasmann tunnistas, et väikepanga puhul võib ka juba paar klienti panga tulemust mõjutada, näiteks kui ühel kuul hoiustatakse raha mitme miljoni krooni eest, teisel kuul aga mitte.

Rasmann nentis, et nagu teistes, nii ka nende pangas on ehitus- ja kinnisvaravaldkonda rohkem laenatud. "Meil on keskmine intressimäär olnud kõrgem kui panganduses tervikuna, sest oleme suutnud suhteliselt kiiresti ja paindlikult asju teha," avaldas Rasmann, aga kliendid on olnud nõus ka maksma.

"See on panga saladus, mis laene oleme maha kandnud," teatas Rasmann, lisades, et ta ei mööna midagi halba, kuna Marfin pangal on piisavalt tugevad omanikud, kes teavad, mis toimub maailmaturgudel, ja seepärast hoiavad varad likviidsed.

"Riigi käest me kindlasti ei lähe abi paluma," lubas Rasmann.

Tallinna Äripank on teatanud üle üheprotsendisest laenude allahindlusest. Kui arvestada sarnaselt suuremate pankade laenude provisjoneerimisega, hinnates 60 päeva ületanud viivislaenudest kuluks, siis läheks Äripangal provisjoneerimisele ligi 9,1 protsenti laenuportfellist.

Selle peale ütles Tallinna Äripanga juhatuse nõunik Jüri Kats, et see on suurte pankade poliitika. "Meil on nii kogu laenuportfelli kui ka probleemse laenuportfelli struktuur teistsugune," teatas ta, näiteks ei väljasta nad tagatiseta tarbimislaene ega krediitkaarte.

"Allahindluse suurus ei sõltu otseselt sellest, kui palju on möödunud laenu tasumise tähtajast ehk kui kaua on laen viivises olnud," rõhutas 19aastase panganduskogemusega Kats. Eelkõige sõltub see prognoosi kohaselt tagasi saadavast rahast, mis muu hulgas laekub näiteks laenusaaja sissetulekutest või tagatisvara müügist.

Katsi sõnul on nad selle aasta teise kvartali seisuga kõige enam laene alla hinnanud just hulgikaubanduses, töötlevas tööstuses, põllumajanduses ja seejärel eraisikutel. Nende firmade osakaal laenuportfellis, kes läheks pankrotti, on Katsi hinnangul väga väike.

"Trend on väga ilusasti ühes suunas ehk makseviivituste arv suureneb," möönis Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge, ja põhjused on väga erinevad. "Lõviosa on kinnisvarafirmad," märkis Kluge.Kluge ei usu, et kusagilt võiks tulla päästelaev.

Tagajärgede kohta arvas Kluge, et kui tagatist ei õnnestu müüa, siis läheb ettevõte pankrotti.

Kluge uskus, et loomuliku äriprotsessi kaudu võib mõni pank Eestist kaduda, küll mitte pankroti tulemusena, vähemalt praeguste andmete põhjal.

Ta tõi näiteks spekulatsiooni Nordea ja Swedbanki võimalikust ühinemisest.

"Meile see meeldiks, sest üks konkurent oleks vähem," tõdes Kluge.

Finantsinspektsioon hindab Eesti pankade finantsseisundit tugevaks, probleemsete laenude osakaalu suurenemine majanduse jahtumise ajal on tavapärane. Isegi kui viivises olevad laenud suurenevad kuni neljakordseks, oleks meie pankadel piisavalt vaba kapitali, et täita 10%-list kapitali adekvaatsuse normatiivi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing