Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas tuumaenergia päästab maailma?

22. oktoober 2008, 13:22

Miljardi dollari küsimus: Kas tuumaenergia
päästab meid üleilmsest kliimasoojenemisest?

Tuumaelektrijaamadest eraldub nende töötsükli käigus peaaegu olematu kogus süsinikdioksiidi, kuid jaamade ehitus on ülikallis ning keskkonnakaitsjad väidavad, et sama raha saaks paremini kasutada taastuvenergeetika arendamiseks.

Kuid energia tarbimine tõuseb kogu maailmas ning see viib kõrgemale ka fossiilkütuste hinnad, seega peavad riigid igal juhul tuumaenergeetika omaks võtma, seisab Prantsusmaa tuumaenergeetika agentuuri äsjaavaldatud raportis, mis pakub ühtlasi välja kolm tulevikustsenaariumi, kirjutas New Scientist

Esimesel juhul õnnestub energiavajaduste katmiseks suures osas kasutada taastuvaid energiaressursse ning ühtlasi õnnestub leida tehnoloogilised lahendused süsinikdioksiidi kinnipüüdmiseks. Avalikkuse suhtumine tuumaenergeetikasse on negatiivne, seega asendatakse maailmas vaid vananenud tuumareaktoreid uute ja pisut võimsamatega, kuid uusi jaamu lisaks ei ehitata.

Agentuuri hinnangul kasvaks sel juhul maailmas tuumaenergeetika tootmisvõimsus praeguselt 370 gigavatilt aastaks 2050 580 gigavatile.

Teise stsenaariumi järgi ei suuda taastuvenergeetika täita talle pandud lootusi ning kasvavaid energiavajadusi tuleb katta tuumaenergia abil. Seega oleks maailmas 2050. aastal tuumaelektrijaamade koguvõimsus 1400 gigavatti, mis suudaks katta umbes 12,5 selleks ajaks ennustatavast energianõudlusest.

Kolmanda võimalusena võivad riigid üldse loobuda tuumaenergiast, kuid seda peab agentuur vähetõenäoliseks, sest vaevalt suudavad muud tootmisviisid kasvavat nõudlust katta.

Prantsuse uuringufirma Cambridge Energy Research Associates energeetikaekspert Fabien Roques peab 1400 gigavati stsenaariumi ebarealistlikuks, sest uute jaamade ehitustempo on väga aeglane.

„Pudelikaelade tõttu, mis on praegu olemas tuumajaamade põhikomponentide tootmises, ei ole tõenäoline, et tuumajaamade koguvõimsus aastaks 2030 ületaks reaalselt 680 gigavatti,“ ütles ta.

Keskkonnakaitsjad on teatanud, et on raporti suhtes kõhkleval seisukohal. Suurbritannia organisatsiooni Friends of the Earth energeetika valdkonna esindaja Neil Crumpton ütles, et valitsuse kava asendada olemasolevad tuumajaamad uue põlvkonna omadega ei rahulda rohkem kui kümnendiku riigi energiavajadusest.

„Sealt edasiminek võtab aastakümneid,“ lisas ta. „Süsinikuemissioonide kärpimiseks tuleb kiiresti midagi ette võtta, kuid tuumaenergeetikasse raha loopimine läheb kalliks ja on ohtlik.“

Samas on paljud riigid asunud uurima võimalusi tuumaenergeetikasse investeerimiseks.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor Mohamed ElBaradei ütles, et vähemalt 50 riiki on agentuurile teada andnud, et nad kaaluvad tuumaenergeetika kasutuselevõttu. Näiteks on nende riikide seas Türgi, Egiptus, Vietnam ja Nigeeria.

Hiina kavatseb tuumaenergia tootmisvõimsust aastaks 2020 viiekordistada, sama perioodi jooksul kavatseb Venemaa tuumaenergia tootmist suurendada kaks korda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2008, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing