EL jätab ettevõtjate hoiused kaitse alt välja

"Väikefirmadel, kes peost suhu elavad, võiks küll olla mingi piirini hoiused tagatud," sõnas aastaid Äripäeva Gaselli edetabelis silma paistnud veokite ja haagiste müüja Euro Truck Trade Center ASi juht ja üks omanikest Peep Nork.

Nork toonitas, et kui suur korporatsioon leiab vahendeid, et osaleda juristidega pankrotiprotsessis või oodata raha kättesaamisega paar aastat, siis väikefirma võib olulise garantii kadumine siruli võtta küll.

"Lüpsilehma tapame ära ja kõik piimajoojad jätame alles?" küsis väikefirmade hoiuse tagatuse võimaliku kadumise peale teraviljatoodete hulgimüügiga tegeleva Myllyn Paras OÜ esindaja Balti riikides Indrek Jürimets. Ta lisas, et hoiuste riiklik tagamine on kindlasti väikeettevõtjale tähtis, kuna just ettevõtjad pakuvad eraisikutele tööd ja tagavad nende ellujäämise.

"Tore, kui hoiused tagatakse töövõtjatele, aga kui tööandjale ei tagata, siis võib olukord pöörduda selliseks, et tööline jääb tööta," mõtiskles Jürimets.

Sõiduõpet pakkuva OÜ Autosõit juht ja üks omanikest Illimar Maasing arvas, et mida rohkem kindlustunnet pakub riik väikeettevõtjale, seda parem.

"Muidugi pean ma hoiuste tagamist ettevõtjana tähtsaks, samas näen praegu kasumlikumaidki võimalusi raha paigutamiseks kui hoiustamine. Näiteks põhivarasse investeerimine või miks mitte vaba raha tagatise alusel välja laenamine," märkis Maasing.

Ehitusmaterjale tootva Masterlux OÜ juht Indrek Tuulik nentis, et tema arvamus ei loe ilmselt suurt midagi, kui riik otsustama hakkab. "Selge see, et tore oleks, kui meie hoiuseid ka tulevikus tagataks, aga mis tegelikult juhtub, see on iseasi. Minu soovid siin ei loe. Eks riik tõmbaks väikeettevõtja kindlustunnet vähendades ka endal kõri koomale," rääkis ta.

"Liikmesriigile jääb küll õigus tagada erandina ka teiste, näiteks väikeste ja keskmiste ettevõtete hoiuseid, kuid seda vaid tingimusel, et teistele hoiustajatele väljamaksete tegemine ei takista ega pikenda eraisikutele tehtavaid väljamakseid," iseloomustas uue direktiivi eelnõu Swedbanki ettevõtetepanganduse osakonna juht Artjom Sokolov.

Sellise muudatuse kavandamist kinnitas ka pangaliidu juht Katrin Talihärm.

Praegu riigikogule esitatavate Tagatisfondi seaduse muudatusettepanekutega veel ei muudeta isikute ringi, kelle hoiused Eestis tagatakse ja hüvitatakse.

"Leiame, et väikeste ja keskmiste ettevõtete hoiuste hüvitamine on põhjendatud ka edaspidi," toonitas Sokolov.

Eesti tagab praegu Eestis registreeritud pankades olevaid eraisikute ning väikse ja keskmise suurusega ettevõtete hoiused 100%-liselt 50 000 euro ulatuses. Selge on see, et täna või homme riik nendest lubadustest ei tagane. Ei saa olla juttu mingist soodsusest, kuna nii riigile kui ka pankadele on usaldusväärsus ja kindlus kõige soodsam tegutsemise alus. Ma ei näe põhjust, miks Eesti ei peaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiuste tagamisega jätkama. Igal juhul tahame säilitada võrdseid konkurentsitingmusi teiste riikidega - kui teised riigid jätkavad nende hoiuste tagamisega, siis käitume ka meie samamoodi.

Hüvitiste väljamakse perioodi lühendamine on kindlasti oluline muudatus. Arvestades meie pangandussüsteemi kõrget tehnilist taset ja informatsiooni vahetamise kiirust, ei tohiks hüvitiste väljamaksmise perioodi lühendamine meie jaoks väga suur probleem olla.

Kas direktiiv sellisel kujul jõustub ning millal see võiks juhtuda, jääb aga täiesti eraldi küsimuseks. Praegu me räägime siiski alles direktiivi eelnõust ehk võimalikust tulevasest miinimumregulatsioonist ELi liikmesriikidele - kuidas mõni riik seda aga üle võtab, on riigi enda otsustada. Eelnõu ei ole sisuliselt ELi tasemel arutatud ning liikmesriikide seisukohad pole veel teada. Tänastes tingimustes ei leidu riiki, kes omapoolseid garantiisid lähiajal vähendada sooviks.