Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tuumaenergia tuumarelva ohuta

23. oktoober 2008, 21:07

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja
Araabia Ühendemiraatide teadlaste koostöös valmiv tuumareaktorite uus põlvkond
vähendab ohtu, et tuumakütust võiks kasutada tuumarelvade valmistamiseks.

Reaktoris asuv tuumakütus on varastamiseks liiga kuum. Ohtlikeks etappideks on seega hoopis kütuse töötlemine rikastamistehastes ja kütuste ning jäätmete transportimine. Esimese ohu vähendamiseks plaanivad Araabia Ühendemiraadid valmis kütust teistest riikidest sisse vedada, mitte kohapeal valmistada. Nii puuduks riigil tehnoloogia uraani rikastamiseks ning tuumarelvade valmistamiseks, kirjutas Technology Review.

Teadlased püüavad lahendada ka teist probleemi. Nad töötavad välja uut tüüpi reaktorit, mida peaks kütusega taastäitma tunduvalt harvem kui tavalisi reaktoreid – iga 15-30 aasta tagant, mitte iga viie aasta tagant. Nii väheneks kütuse transpordivajadus ning seega ka oht, et kütus satub valedesse kätesse. Uued reaktorid toodaksid lisaks ka vähemalt kolmandiku võrra vähem tuumajäätmeid kui praegused reaktorid.

Uut tüüpi reaktorid on osaks Ühendemiraatide katsest veenda rahvusvahelist üldsust heaks kiitma tuumaelektrijaamade ehitamise kava. Lähis-Ida riigid tahavad tuumaelektrijaamade abil rahuldada rahva kasvavat elektrivajadust. See võimaldaks naftat ja gaasi eksportida, selle asemel, et seda kodus elektri tootmiseks ära põletada.

Selleks, et jaamu oleks vaja harvem kütusega täita, on olemasolevast kütusest vaja rohkem energiat kätte saada. Üheks lahenduseks oleks suurendada uraan-235 kontsentratsiooni – see uraani isotoop tekitab pooldudes soojuse, millest jaamas elektrit toodetakse. Praegu sisaldavad tuumakütused vähem kui viis protsenti uraan-235. Kütus võiks sisaldada aga kuni 20 protsenti uraan-235, ilma et materjal oleks sobiv pommide valmistamiseks.

See rikastamisprotsess viib aga uude probleemideni. Rikastamistehased vajaksid uusi turvalisusnõudeid. Peale selle peab kütust modifitseerima, et reaktsioon ei toimuks liiga kiiresti. Selleks tuleb lisada aineid, mis neelavad lõhustumise käigus eralduvad neutronid ning aeglustavad niimoodi kogu protsessi. Selline kütus võiks aeglaselt lagunedes elektrit toota 15 aastat või kauem.

Teiseks võimaluseks tuumakütusest suurema hulga energia kättesaamiseks on soodustada hästi lõhustuvate materjalide teket reaktori enda sees. Tavalistes tuumajaamades absorbeerib mõned lagunemise käigus tekkivad neutronid uraan-238. See käivitab reaktsioonide jada, mille tulemusena tekivad teist tüüpi lõhustuvad osakesed, mis võivad reaktori sees soojust toota.

Põhimõtteliselt muudavad need reaktsioonid uraan-238 kütuseks ning võimaldavad tuumajaamal sama kütuse peal kauem töötada. Teadlased on juba mõnda aega teadnud, kuidas sel viisil tuumakütuse tootmist reaktori sees suurendada, kuni isegi selleni, et mõned reaktorid saaksid toota rohkem kütust, kui nad tarbivad. Oht seisneb jällegi selles, et liiga palju uut kütust võib varustada materjaliga tuumapommi valmistajaid. Seega uurivad teadlased võimalusi kütusetootmise suurendamiseks, kuid piiratud määral, et ohtu vältida. Õnnestumise korral oleks tulemuseks rohkem energiat väiksemast kütusekogusest ning väiksem kogus jäätmeid.

Lisaks plaanitakse uued jaamad panna tööle tavapärasest kõrgemal temperatuuril, suurendades niimoodi kuumuse elektriks muundamise tõhusust. Nii oleksid tuumajaamad sobilikumad ka keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks, näiteks vesiniku tootmiseks.

Projekt on alles aasta vana ning lõplikud lahendused ilmselt veel aastate kaugusel. Lõppeesmärgiks on luua tuumajaam, mille abil ei ole kuidagi võimalik tuumakütustest pomme teha ning mis säästavad keskkonda. Kui projekt on edukas, saab selle tulemuste põhjal ehitada tuumajaamu ka mujale kui Lähis-Itta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2008, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing