Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Preisimaad avasta kõrvalteede kaudu

Jaan Masing 24. oktoober 2008, 00:00

Kuna läbi nn Vene-Preisimaa viisata ei pääse ja seal pole ka eriti turvaline, sõitsime Läti kaudu Kaunasesse, sealt põhimaanteed mööda Suwalkini ja pöörasime läände, Poola veepuhkusepealinna Gizycko suunas. Sealt algab endise Ida-Preisimaa lõunaosa, kus lisaks mitmele jahisadamale ja kenale kaldapromenaadile on suur Preisi piirikindlus Boyen 19. sajandist.

Põhja-Poolas on sadu järvi, mida ühendavad jõelõigud ja kanalid - seega ideaalsed võimalused paadiretkede, purjetamise, veesuusatamise, kalapüügi ja matkamise harrastamiseks. Peamiselt küll oma ligi 40miljonilise elanikkonna tarbeks on kõikjal kämpinguid, puhkemaju, paadilaenutusi, restorane ja seda vastuvõetava hinna eest.

Preisiaegsed ajaloolised ehitised on hästi säilinud, selles on suur panus ka kuulsatel Poola restauraatoritel. Ülekaalukalt valitseb nn preisi stiil ehk Tondi kasarmute või Narva Kreenholmi sarnased punastest tellistest hooned, pae- või raudkive siin ei leidu.

Pea kõikides linnakestes on 14.-15. sajandil ehitatud kaunis gooti tornidega kindlusloss või klooster ning ebaproportsionaalselt suur ja uhke interjööriga katoliku katedraal, lisaks 3-5 kirikut ja väike kena raekojaga vanalinn.

Linnu ja külasid ühendavad maalilisel lainjal maastikul kitsad ja kurvilised põlispuudega alleed. Eraldi tuleb nimetada Hitleri sõjaaegset peakorterit Ketrzyni lähedal Gierlozis, kaunist Reszeli linnakest piiskopilossi, gooti sildade ja teiste eespool nimetatud vaatamisväärsustega, ning tähtsat usukeskust - Swieta Lipka (Püha Pärna) jesuiidikloostrit. Selle peakirikus on liikuvate kujude ja isemängivate instrumentidega ülirikkalikult kaunistatud orel, 18. sajandi meistriteos.

Edasi tutvusime pilkupüüdva Lidzbark-Warminski lossimuuseumiga, mida ümbritsevad jõed ja vallikraavid, möödusime enam kui 600aastasest Pieniezno kirikust ning suurejoonelisest kõrgema ususeminari ja kloostri hoonestust, kus asub misjoni-etnograafiamuuseum.

Selle kandi tähtsaim paik on Wisla lahe äärne Frombork (Frauenburg), kus astangul paiknevas ajalooliste hoonete kompleksis on uhke toomkirik liikuva oreliga, astronoom Mikolaj Koperniku muuseum ja planetaarium, barokne piiskopiloss jms.

Wisla maasääre tagune Wisla laht on sarnane Kura lahega Leedus, siit pääseb välja vaid Vene poole kaudu, läbi kitsa väina. Rannikut valitsevad luidetel kasvavad lopsakad pöögimetsad, Kadynys asub keiser Wilhelm II suveresidents, nüüd hotell.

Kui Elblagis saab imetleda terve linnasüdame taasrajamist kaunis retrogooti stiilis, siis Ida-Pomooria pealinn, üle tuhandeaastane poole miljoni elanikuga Gdansk on tõeline turistide maiuspala. Eeskujulikult korrastatud vanalinna tänavad väärivad jalutuskäike ning kitsad ja imeliste gooti otsaviilude ja skulptuuridega majad lausa nõuavad jäädvustamist.

Linna sümboleiks on uus raekoda ja Pikk Turg Neptuni purskkaevuga ning keskaegne kraanahoone Motlawa kaldapealsel. Eriti kaunis on ainulaadsete treppidega majadega Maria tänav, kullasseppade ja merevaigukaupmeeste pärusmaa. Hoonetest mainin veel Suurgildi-, Börsi- ja Kuldset maja, Suurt veskit, vana raekoda, linnaväravaid, Schumanni ja Uphageni maju ning turuhoonet, hiiglaslikest ja iidsetest kirikutest rääkimata.

Malborki magnetiks maailma suurim rüütliloss

Gdanskis on suur 18. sajandi kindlus, Visla suudmes paikneb veel ka iidne merekindlus ja II ilmasõja alguse lahingu monument Westerplattel. Loode pool on huvitav Oliwa usukeskus, laululinn Sopot ja sadamalinn Gdynia.

Gdanskist 50 km kaugusele jääb maailma suurim rüütliloss ja tellisehitis Malbork (Marienburg), Saksa Orduriigi võimas keskus aastatel 1309-1457. Mitmekordsete kaitsemüüridega ümbritsetud kindluses on eeslinnus, hiiglaslik kõrgmeistri loss ja paljude kõrvalehitistega konvendihoone. Ordulinnust on korduvalt taastatud, sõjas purustatud linnas on imekombel säilinud ka raekoda (1380) ja peakirik 15. sajandist.

Pasleki lähedalt Elblagi kanalilt leiab maailmas unikaalse veesõidukite tõsteseadme. Kuna pea merepinnal asuva Druzno järve ja sisemaa Ilawa järvistu kõrguste vahe on üle saja meetri, ei saa lüüsidega läbisõitu korraldada. Selleks mõeldi ligi sajandi eest välja veejõul töötav viieosaline mägitrammi meenutav süsteem, kus laevuke sõidab vee all paikneva raami kohale, kinnitab end tugede külge ja jämedad trossid veavad käru relsse mööda 20 m kõrgemal paiknevasse kanaliossa, kust see jätkab järgmise tõstekohani. Samal ajal saab teine alus laskuda. Süsteem on töökindel, lihtne ja odav, sest kasutab vaid suurte vesirataste energiat.

Edasi olid ilusamad paigad järvedevaheline Mikolajki kuurort ja Elk. Augustowist Lazdijaisse sõites läbisime võimsa põlismetsa, kus ööbisime mõnusalt telgis. Leedus värskendasime tutvust kuurortlinna Druskininkai ja Vilniusega.

Samuti läbisime Leedu järvedemaa Moletai - Ignalina-Zarasai marsruudil. Majutuskohti on seal juurde tekkinud, töötavad ka vanad puhkebaasid (maja nädala sees 160 kr).

Daugavpilsis tutvusime 19. sajandi alguse kindlusega ja põikasime Latgale usukeskusesse, võimsasse Aglona kloostrisse. Ka siin on oma järvedemaa, ilus Vishki kirik ja hoolitsetud Rezekne, kuid üldmulje on nõukogudeaegne. Head puhkekohad on suure Raznase järve ääres.

Preislased olid üks balti hõime, kes elasid peamiselt Visla ja Neemani jõe vahel, kuulsal Merevaigurannikul.

Nende saatus oli karm. Pärast liivlaste ja eestlaste alistamist ristisõjas ründasid preislasi Saksa Ordu rüütlid. Ägedas sõjas 1231-1283 tapeti enamik, ülejäänud saksastati ja assimileeriti 17. sajandiks.

Saksa-Preisi orduriik sai küll 1410 Poola-Leedu vägedelt lüüa, kaotas maid ja muutus Poola vasalliks, kuid liitus 1618 Brandenburgiga ja tugevnes eriti 18. sajandil, mil loodi Preisi kuningriik ja hõivati Lääne- ja Ida-Preisimaa vahelised Poola alad.

Jõukas ja sõjakas Preisimaa, mille koosseisu kuulus ka praeguse Leedu rannikupiirkond, oli peamine Saksamaa ühendaja, sealne peaminister Bismarck sai riigikantsleriks ja Preisi kuningas Wilhelm Saksamaa keisriks.

Enne Teist maailmasõda Ida-Preisimaad eraldanud nn Poola koridor oli Hitlerile ettekäändeks Poola ründamisel, sõja järel deporteeris NSVL Ida-Preisimaa elanikud Saksamaale, hõivas selle tuumikala ja nimetas purustatud Königsbergi Kaliningradiks.

Poola üldine hinnatase on meiega suhteliselt sarnane, kuigi hinnad on rohkem tõusnud kui meil ja ka bensiin on kallim. Leedus tasub paak täis võtta, vahetult enne piiri on õnneks palju tanklaid.

See-eest on majutus ja väljas söömine lõunanaabrite juures odavam kui Eestis. Läti väikelinnades maksis korralik teleri ja külmikuga kahene tuba 450-675 kr, Poolas 570-700 kr.

Poola maapiirkondades on pangakaardiga maksmine harva võimalik, enamikus poodides ja hotellides tuleb arveldada sularahaga, seda aga on kasulikum vahetada juba Eestis.

Turismiinfo on Poolas valdavalt poolakeelne, paljugi jäi lõpuni mõistmata.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:57
Otsi:

Ava täpsem otsing