Valitsus vassib maksutuludega

24. oktoober 2008, 07:27

Äripäeva arvutuste kohaselt ähvardab
järgmise aasta riigieelarvet 8,3 miljardi krooni suurune puudujääk. Kui
valitsusliit ei hakka astuma konkreetseid samme avaliku sektori kulude
piiramiseks, siis puruneb Eestil lootus võtta euro kasutusele võimalikult
kiiresti.

Kolmapäeval kinnitas Äripäeva sellekohaseid kartusi mõnevõrra pehmemas toonis Eesti Pank oma värskes majandusprognoosis.

Kui seni on eurole üleminekut takistanud kiire inflatsioon, siis nüüd on uueks komistuskiviks muutumas riigieelarve puudujääk. Võib juhtuda, et juba 2009. aasta riigieelarvega ei suuda Eesti täita eurole ülemineku eelduseks olevat 3protsendilisest Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumit.

"See oleks katastroof," ütleb Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv endine rahandusminister Taavi Veskimägi. Ta hoiatab, et kui juba sügisel ei alustata kulude kärpimiseks struktuursete reformide ettevalmistamisega, siis ei suuda valitsus 2010. aasta eelarvet alla 3protsendise defitsiidiga enam kokku panna.

Padar: ohkimine ei aita

"Täpseid arvutusi, kui suur see miinus võib tulla, ei saa keegi öelda. Võttes aluseks viimase pooleteise kuu jooksul toimunu, on miinus tõenäoline, selles on poliitiliselt kokku lepitud ja ohkimisest mingit kasu ei ole," ei tee ka rahandusminister Ivari Padar eelarvedefitsiidist enam mingit saladust. See on valitsusele valus tõdemus, sest peaminister Andrus Ansip peab tagasi võtma oma sõnad, et tema juhitud valitsus defitsiidis eelarvet vastu ei võta.

Eelarve puudujääki maskeerivad mullid võib Keskerakonda kuuluva majandusteadlase Heido Vitsuri sõnul jaotada kolmeks: heast, kuid alusetust usust tulenevateks, antud olukorras lubamatust kohast võetavateks ja nendeks, mis aritmeetilise tasakaalu saavutamiseks eelarvesse sisse kirjutatud on.

"2009. aasta eelarve kavandi tasakaal on fiktsioon. Eelarve ei ole tasakaalus siis, kui teda nimetada tasakaalus olevaks, vaid siis, kui eelarveaastal laekuvad tulud katavad kulusid," kritiseerib Taavi Veskimägi paberilt vastu vaatavat raamatupidamislikku tasakaalu.

Eelarve vundament laguneb

Kõige suurem probleem on riigieelarve koostamisel aluseks võetud tuleva aasta majanduskasvu ja inflatsiooni prognoos. "Ma ei tea ühtegi organisatsiooni ega ühtegi riiki, kes prognoosiks tulevaks aastaks suuremat majanduskasvu kui sel aastal," nendib Heido Vitsur.

SEB majandusanalüütik Ruta Eier prognoosib järgmiseks aastaks 2-3 protsendilist majanduslangust, Eesti Pank kolmapäeval avaldatud prognoosis 2,1 protsendilist langust, mis võib aga musta stsenaariumi korral kukkuda kuni 4 protsendini.

"Ilmselt mõjub maailmamajanduses toimuv Eesti majanduskasvule pidurdavalt, samas võib nafta hinna langemine pidurdada inflatsiooni," märgib Nordea Panga analüüsi osakonna juhataja Sander Klaos.

Ka SEB ootab võrreldes rahandusministeeriumiga kiiremat inflatsiooni alanemist, pakkudes järgmiseks aastaks 5protsendilist inflatsiooni ministeeriumi 6 protsendi vastu.

Rahandusministeeriumi prognoositud 7,5protsendiline palgakasv on üks skeptilisemaid. Eesti Pank tõmbas sellele ootusele vee peale, kirjutades palgakasvuks ümmarguse nulli. Sellele arvamusele sekundeerib ka Klaos, kelle hinnangul pole kasvava tööpuuduse ja ülemaailmse majanduslanguse õhkkonnas põhjust palgakasvu oodata. See tähendab aga tuntavat auku maksulaekumistes.

Padar kaitseb end eelarve bluffimise süüdistuste eest väitega, et keegi ei tea, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab. "Ka Lehman Brothers tegi veel eelmisel suvel rõõmsa näoga heina," võrdleb Padar olukorda ühe USA suurima investeerimispanga kokku kukkumisele järgnenud liblikaefektiga.

Loe lisa tänasest Äripäeva ajalehest.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. October 2008, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing