Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

9 põhjust, miks veidi tulevikku vaadata

Hannes Sarv 27. oktoober 2008, 00:00

Börsiindeksid sööstavad sügavikku, pangad lendavad uppi, ärimaailmas valitseb paanika. "Mis mul sellest?" võiks tõenäoliselt küsida igaüks, kes seni oma tööga kenasti hakkama saanud, koondamist ei pelga ning aktsiaturgudel osalemist aja ja raha raiskamiseks peab.

Äripäev annab ülevaate ohtudest, mis finantskriisi jätkudes üha päevakajalisemaks muutuvad. Ohtudest, mis puudutavad meid kõiki. Ent otsija leiab ka positiivset - majanduslangus ei pea ajama peale musta masendust. Vähemalt esimese hooga mitte.

"Minule omal ajal ei suudetud neid pensionisambaid lahti seletada," ütleb Arco Vara äri- ja elamispindade maakler Aivar Vilbo, keda miinuses pensionifondid ei morjenda. Tema ühegagi liitunud ei ole.

Siiski - paljud liitusid. Koos aktsiahindadega on hoogsalt langenud aktsiatesse investeerinud pensionifondide osakute väärtus.

Oht on eelkõige neil, kel iga sealmaal, et kõrvale pandud raha peaks kohe-kohe kasutama hakkama. Pikemas perspektiivis turud ilmselt kohanevad uue situatsiooniga ja hakkavad end koguma.

Mitme analüütiku arvates on aktsiaturud põhja juba saavutanud ja languskõver tõusuks pööramas. Kuid samas hoiatavad nad, et tõsisemaid börsiriske tasub võtta kolme kuni viie aasta lõikes ja rahaga, mida selle aja vältel eeldatavalt kasutada ei plaani.

"Ise olin rumal, et intressi ei fikseerinud," tõdeb mõne aasta eest korteri soetanud HR Factory müügijuht Kadri Laur laenumaksete suurenemist.

Usaldusega kauplevad pangad tegelikult teineteist enam ei usalda. Pankadevahelise rahaturu baasintress kuue kuu Euribor saavutas kõrgeima taseme 9. oktoobril, tõustes 5,448 protsendini. Intressimäär langes eelmisel nädalal küll 4,992 protsendini.

Paljud koduostjad on jätnud oma laenuintressi fikseerimata ja Euribori järsud liikumised mõjutavad oluliselt laenumakseid. Samuti on probleemiks kinnisvarahindade langus - buumi ajal soetatud korter on kaotanud oma väärtusest sadu tuhandeid kroone.

Peale selle, et inimese rikkus on näiliselt kahanenud, võivad laenukahjusid kartvad pangad klientidelt lisatagatisi nõudma hakata.

"Sellised ajad on möödas, kus olenemata hinnast kaup uksest välja veetakse," nendib A-Selveri ostu- ja tootmisdirektor Andres Heinver, kes teadis juba juuli lõpus, et klient muutub üha hinnatundlikumaks.

Tarbijahinnaindeks kasvas küll möödunud aasta septembriga võrreldes 10,5%, kuid augustiga võrreldes vaid 0,6%. Kui tarbimine väheneb, siis hinnatõus peatub ja inflatsioon hakkab langema. Mõnel juhul võivad esmatarbekaubad veidi odavneda.

Kaupade ja toodete kallinemisele kõvasti hoogu andnud nafta hind on otsustavalt langenud. Tarbimise vähenedes langevad ka teiste toorainete hinnad. Näiteks suudavad autotööstused suurte kokkuhoiuprogrammide ja koondamiste kõrval odavamalt toota ja klientidele paremat hinda pakkuda.

"Tootlikkus Eesti keskmisena pole keskmisele palgale järele jõudnud," ei oota Viisnurga finantsdirektor Einar Pähkel palgaralli jätkumist lähitulevikus.

Inimesed ei saa panustada palgakasvule. Väljaminekute suurendamise asemel tuleb pingutada püksirihma, kulutusi piinliku täpsusega jälgida.

Nõustamist vajavad need, kel suured laenud kaelas ja probleemid juba ukse ees. Külma pead ja head kalkuleerimisoskust vajavad need, kes uut laenu taotlemas - kui pank seda üldse väljastab.

"Mina ei näe mingeid selliseid ohtusid," rahustab Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ning tuletab meelde, et palkade ja majanduse järsk kasv on seiskunud ja inflatsioon langemas. Krooni devalveerida pole mingit tarvidust.

Aga hirmul on suured silmad. Vähest usaldust Eesti raha vastu näitas mullusügisene kroonipaanika. Tõsi, selles osales eelkõige mitte-eestikeelne elanikkond, kuid kriitiline mass inimesi käitub stiihiliselt. Paanikat ei ole võimalik kontrollida, selle tekkimist saab aga ennetada.

"Praegu ei ole moes "katusepakkumine", praegu on moes äravõtmine," ütleb endine politseijuht, Tallinna Lasnamäe linnaosavanem Kalle Klandorf, kes on viimasel nädalal kuulnud kuritegelike grupeeringute aktiviseerumisest.

Räkit on taas moes. Tulevad mehed, kes leiavad, et sul on näiteks maad üleliia. Nad teevad sulle pakkumise, millest on raske keelduda. Ja sa kirjutadki oma maa nende nimele. Klandorf usub erinevalt teisest ekspolitseinikust Koit Pikarost, et väljapressimise korral tuleks kiirelt politseisse pöörduda. Ja politsei peaks selliste grupeeringute (taas)tekke juba eos lämmatama.

Justiitsministeeriumi hiljuti avaldatud kolme kvartali kuritegevuse statistika majanduslangust veel ei peegelda. Ehkki võtmenumbrites (nt varguste arv on mullusega võrreldes isegi väiksem) pole kasvu, leidub seal kõnekaid fakte. Septembri alguseks oli näiteks Kohtla-Järvel varastatud tänavu juba üle 250 kanalisatsioonikaevu luugi. Ühest küljest tulus ja lihtne teenimisvõimalus, teisalt vajab läbimõeldust - kokkuostjale müües peab selline metall olema vähemalt purustatud, paremal juhul ümbersulatatud.

Varguste puhul eelistatakse asju, mida on lihtne rahaks muuta - kaubaks läheb kõiksugune tehnika alates mobiiltelefonist kuni autoni välja. Metallivargustele lisanduvad taas metsavarguse. Ka röövimiste arv kasvab.

Kindlustuspettuste või vähemalt seda üritavate isikute arv suureneb. Lavastatud vargused kontorist või arusaamatul põhjusel süüdatud autod pole midagi ebatavalist.

"Kasv on paberi peal, mitte reaalsuses," kinnitab ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, kes ei pea kitsalt alkoholiaktsiisi tõusude valguses eelarvelaekumiste paranemist järgmisel aastal võimalikuks.

Riik koondab täitmata töökohad. Koondab ka mõne inimese. Tõmbab tegevuskulusid kokku. Proovib asjalikumalt majandada. Aga sellest jääb väheks. Järgmise aasta riigieelarve on õhuaukudest nii pungil, et millegi tuumakaga seal vinguvat tuuletõmbust ohjeldada on kaunis keeruline

Tekib kartus, et riik ei suuda täita oma kohustusi. Kuidas tagatakse vajalikud investeeringud infrastruktuuri? Kas arstiabi kättesaadavus jääb samale tasemele? Kas raha transpordidotatsioonideks jätkub? Kas…?

Maksutõusudega vajaliku efekti saavutamine on küsitav ja võib osutada karuteene. Näiteks teab ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, et kui aastal 2000 oli salaalkoholi osakaal Eestis umbes 50%, siis praegu on see hinnanguliselt 10-15%. Alkoholiaktsiisi juba toimunud tõusud võivad tema hinnangul kaasa tuua salaviina tarbimise hüppelise kasvu.

Varimajandus tõstab pead. Kas teie teadsite, et seaduserikkumine on ka see, kui lasta sõbral tuua Venemaalt sigarette ja maksta talle need hiljem kinni?

Ümbrikupalkade osakaal oli eelmisel aastal 14%. Selle aasta kohta kokkuvõtted puuduvad, kuid Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhtaja Evelin Ahermaa sõnul võib kõiksugu maksudest kõrvale hiilimine sageneda.

"Ma ühinen nende arvamustega, kes on öelnud, et tuleb lõpetada nutt ja hala. Tuleb edasi minna ja leida lahendused," teab detsembris suletava Stora Enso Paikuse saeveski juhataja, 126 koondatava pealik ja potentsiaalne koondatav Tõnu Järv.

Pea iga päev toob uue teate koondatavatest. Üheksa kuuga on töötuskindlustusmaksetest osasaajate arv suurenenud juba enam kui 9000 inimese võrra. Mis neist saab? Kas nad leiavad uue koha?

Ühest küljest on meil pidev probleem olnud hoopis tööjõupuudus - need, kes lahkuma sunnitakse, saavad ehk hõlpsalt teisal palgale?

Peame lähtuma inimesest. Esimesed kuud pole koondataval muret, aga kui kompensatsioonikroonid otsakorral ja sobivat tööpakkumist ei leia? Vaevalt, et arhitekt aeda ehitama läheb, nii hull olukord ei tundu, ent ebakindlust ja kohatist hirmu oma töö pärast on kaaskodanikele silma vaadates tunda küll ja küll.

"Kui laenu puhul lasta alla intresse, siis laenuturule tuleb ka see, kes muidu poleks laenanud. Hoiuste maht kipub olema see, mis ta parajasti on ja kõrgemad intressimäärad iseenesest ei tekita rohkem sääste juurde," ütleb Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke ning ei prognoosi lähiajaks hoiuste suurenemist.

Niisiis, kel raha on, võib mõelda hoiustamisele. Riik tagab hoiusest 50 000 eurot ehk ligikaudu 782 330 krooni 100protsendiliselt.

Tagatisfondi seaduse järgi peaks panga pankroti korral olema hüvitiste maksmine lõpetatud kolme kuu jooksul, nii et riiklikku venitamistaktikat probleemide korral pole justkui põhjust karta. Aga siinkohal sülgame kolm korda üle vasaku õla ja pankrotihirmule rohkem ei mõtle.

Praegust seisu arvestades tuleb siiski märkida, et pankade pakutav tootlus hoiuste puhul jääb inflatsioonimäärale endiselt alla.

Perekond Tamm elab linnalähedases uuselamurajoonis. Kolm aastat tagasi laenurahaga ostetud hubane paarismajapool on selle ajaga kaotanud oma väärtusest mitusada tuhat krooni. Pereisa lootis laenu võttes jätkuvale palgatõusule, kuid see jäi tulemata. Arvestades siiski, et Euribor on stabiliseerunud 5% ümber, saab laenumaksetega seni hakkama. Siiski on hirm, et pank hakkab lisatagatist nõudma.

Aktsiatesse investeerinud pensionifondid ei kosu ja see teeb murelikuks. Siiski - kuna aega veel vanaduspuhkuseni on, siis selle pärast Tammed ei muretse. Samas on tugevas miinuses Sandra koolifond. Seda raha läheks vaja juba õige pea.

Igapäevane ühistranspordi kasutamine ei tule perel kõne alla. Kuna riigi rahakott on tühjavõitu, siis bussigraafikuid jätkuvalt "optimeeritakse" ja väljumis- ning saabumisajad ei sobi õigupoolest kellelegi. Samas tõuseb bussipileti hind. See peletab ka kõik Tammed autosse. Linnas koolis ja tööl käiakse kokkuhoiu huvides kahe auto asemel ühega. See on võrdlemisi tüütu ning nõuab igapäevast koordineerimist.

Kuritegevuse kasv Tammesid väga ei puuduta. Kui välja arvata see, et Sandral varastatakse linnaliinibussis rahakott. Korra kaob terveks päevaks kodust internet, kuna seltskond uskumatult rumalaid metallivargaid ei tea, et valguskaabel koosneb vaid klaas- ja plastikkiududest. Üks kõrvaltänaval asuvatest kodudest tehakse tühjaks pererahva puhkusel viibimise ajal.

Lubatud 2000kroonine laste ringiraha võib ka järgmisel aastal tulemata jääda. Ka Tammed seisavad valiku ees, kas maksta Sandra kunstihuvi arendamise ja Kevini pallitagumise eest ise või hoida selle pealt kokku.

Marina koondatakse. Ta saab kolme kuu palga. Ja leiab endale uue töö tõlkebüroos. Palgas kaotab 1000 krooni

Perekonna ühiselt plaanitud puhkusereis palmi alla jääb kokkuhoiu huvides ära.

Naftabarreli hind püsib stabiilne ja bensiiniliiter maksab Eestis umbes 15-16 krooni.

Inflatsioon pidurdub. Ka Tammed on muutunud poes valivamaks. Toiduainete hinnatõus peatub, ent langust ei toimu. Pere kulutused söögile jäävad kokkuvõttes praegusele tasemele.

Kuna pangad on tõstnud hoiuseintresse, siis paigutavad Tammed Marina koondamisraha (ca 40 000 krooni) pooleks aastaks lisaväärtust koguma. Mõni tuhat on ka raha.

Jaan jätab suitsetamise maha, et pere kulutusi koomale tõmmata.

Nublu on ikka rõõmus edasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing