Marsi esimesed asunikud ei tuleks kunagi tagasi

26. oktoober 2008, 21:56

Esimesed Marsile saadetavad astronaudid
peaksid seal veetma kogu oma järelejäänud elu, nagu ka esimesed eurooplastest
Ameerika asunikud, kes teadsid, et ei tule enam kunagi koju.

Sellisele järeldusele on jõudnud Buzz Aldrin, teine inimene, kes jala Kuu pinnale tõstis. Tema hinnangul oleks Marss elamiseks palju sobivam paik kui Kuu. Kuna Marsil tunduvad olema hiiglaslikud külmunud vee varud, on inimestel seal lihtsam toime tulle kui Kuul või kusagil mujal, ütles Aldrin intervjuus AFP-le.

Aldrinil, Neil Armstrongil ja Michael Collinsil kulus 1969. aasta juulis kosmoselaeval Apollo 11 Kuule ja tagasi jõudmiseks kaheksa päeva, mille jooksul läbiti 380 000 kilomeetrit. Marsile minek on aga hoopis suurem ettevõtmine.

Maa ja Punase planeedi vahemaa on sõltuvalt planeetide seisust 55 miljonit kuni 400 miljonit kilomeetrit. Isegi kõige soodsamate tingimuste korral kuluks edasi-tagasi sõiduks umbes poolteist aastat.

"Sellepärast peaksid inimesed sinna päriseks minema,” ütles Aldrin. „Kui me pole selleks valmis, arvan, et peaksime sellest kulukast projektist loobuma.”

Ta küsis: „Kui plaanime saata sinna paar inimest ning kindlustada seal nende turvalisuse, kas oleks mõtet kogu seda vaeva näha ja nad siis pooleteise aasta järel koju tagasi tuua?”

NASA ja Euroopa kosmoseagentuur teevad plaane inimese saatmiseks Marsile 2030. ja 2040. aastate paiku. Esialgu saadetaks Marsile umbes kuus inimest. Aldrini sõnul võiks esimestele asukatele lisanduda ka järgmisi, kuni koloonias elaks umbes 30 inimest. "Nad peavad minema sinna arusaamaga, et nad on asustajad ning neid ei oota ees kojusõit mõne aasta pärast,” ütles ta.

"Võimalust pakutaks 30-aastastele inimestele. Kui nad nõustuvad, treenitakse neid viis aastat ning saadetakse siis Marsile. Kes teab, kuhu tehnoloogia areng võib olla jõudnud ajaks, mil nad on 65-aastased. Võib-olla saavad nad siis soovi korral koju pensionipõlve pidama pöörduda.”

Paljud teadlased arvavad, et inimese saatmine Marsile on raha raiskamine võrreldes mehitamata missioonidega, mis suudaksid rohkem korda saata ega oleks ohus inimeste stressi või võimalike DNA-kahjustuste tõttu.

Aldrin aga arvab, et võttes arvesse ajavahet Maa ja Marsi vahelises suhtlemises, oleks mõttekas saata sinna inimasunikud, kes suudaksid kohapeal kiireid otsuseid vastu võtta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2008, 11:31
Otsi:

Ava täpsem otsing