Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kivinurm-Priisalm: tuleb vaadata ette, mitte taha

Kristo Kiviorg 27. oktoober 2008, 00:00

Küsimustele vastab Avaroni juhtivpartner ning fondijuht, Eesti uue majanduse töörühma liige Kristel Kivinurm-Priisalm.

Kui Eesti oleks tiik, siis oleks see vist üsna kinnikasvanud, sest kalamehed on sinna väetist kõvasti sisse loopinud ja tiigi isepuhastusvõime rikkunud?

Eesti riik on praegu laisa looma staatuses, kelle elanikud on üle toidetud odava laenuraha ja näilise eduga, mille on loonud kiire kasv kinnisvarasektoris ja sisetarbimises.

Järgmise 6-24 kuu jooksul pannakse Eesti edulugu tõeliselt proovile, sest laenukraanid on kinni keeratud ja nõudlus meie põhilistel eksporditurgudel kahanemas.

Mulle meeldib Eestit analüüsida kui aktsiaseltsi, kus eksport on firma käive ning riigieelarve firma kulud. Aktsiaselts Eesti Vabariik tõi 90ndatel turule olulised reformid, mis aitasid kasvatada investeeringuid ning tõsta ekspordikäivet. Kui aga võrdleme ajavahemikus 2000 kuni 2007 aktsiaseltsi käibekasvu ning kulude kasvu, siis näeme, et sel perioodil kasvasid kulud 1,7 korda rohkem kui ekspordikäive.

Selleks, et aktsiaselts Eesti Vabariik uuesti oleks jätkusuutlik, tuleb midagi radikaalselt muuta. Kas käivet oluliselt kasvatada või kulusid koomale tõmmata, et taas kasumisse jõuda.

Kas Eestis on tegemist juhtimiskriisiga, kuna puudub strateegiline eesmärk ja taktika, kuidas seda ellu viia?

Me juhime autot tahavaatepeeglist. Praegune mitte midagi tegemine ja otsustega viivitamine võib olla Eestile saatuslik ning meie majandus võib nii nagu Portugalis või Jaapanis jõuda pikemasse negatiivse või madala kasvuga perioodi. Tavainimese jaoks tähendab see, et järgmise aasta-kahe jooksul jääb tööta 40-50 000 inimest.

11 000 töökätt jääb aastas Eestis vähemaks. Minu jaoks on see hirmutav number.

Rahvastik vananeb terves Euroopas. Eesti-suguse riigi jaoks on sellise kiirusega tööealiste inimeste arvu vähenemine kahtlemata hirmutav: kes maksab minu pensioni 30-40 aasta pärast? Selge on see, et kümne aasta pärast on meil võõrtööjõu hulk kasvanud. Riigijuhid peaksid juba praegu esitama endale küsimuse, kes on need võõramaalased.

Eesti jaoks oleks kõige mõttekam lubada lihtsustatult Eestisse elama ja töötama kõrge lisaväärtusega töötajaid, kellega meil on sarnane kultuuritaust ning kes suudavad Eestis teenuseid tarbida.

Et sellised inimesed siia tuleksid, peab neil ja ettevõtjatel selleks olema mõjuv põhjus. Üks neist võiks olla soodne maksukeskkond, kus näiteks üle 250 000 krooni aastas teenivate välisresidentide palkadelt ei peaks maksma sotsiaalmaksu, aga nad ei saaks ka nn tasuta tervishoiuteenust. Pädevate spetsialistide Eestisse toomine tõstaks oluliselt meie enda spetsialistide kompetentsust ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Mida saaks teha, et eksport kasvama hakkaks?

Paljud ettevõtjad ei tea näiteks, et Eesti riigi tööjõumaksude koormus on sarnane Skandinaavia ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide omaga.

Kuna teised riigid kasutavad palju erisusi maksuseadustes, on Eesti tööjõumahukate ettevõtete konkurentsivõime kokkuvõttes Euroopas väga madal. Teabeärides moodustab tööjõukulu pea poole kuludest ja kõrgemad maksud annavad konkurentsivõimes kohe tunda.

Eesti peaks otsustama, kas tulevikus on oluline soodustada investeeringuid betooni või ajudesse. Üks võimalus konkurentsivõimet tõsta, on luua sotsiaalmaksule ülempiir nii nagu on paljudes ELi riikides. Näiteks 250 000kroonisest aastapalgast alates võiks oluliselt vähendada sotsiaalmaksu. Näiteks Avaroni kulu noorte analüütikute palkamisel on Poolas oluliselt madalam kui Eestis, sest Poolas noorte pädevate töötajate palkamisel ei maksa firma sotsiaalmaksu.

Töölepinguseadus on Eestis üks regiooni kõige paindumatum. Uue töölepinguseaduse peaks kiiresti vastu võtma ning selgitama ettevõtetele, kas see hakkab kehtima juba 2009. aasta algusest.

Kolmas oluline punkt on investeeringud. Üks radikaalsemaid muudatusi, mida Eesti saaks ära teha, oleks residendist eraisikute väärtpaberitulude ja investeeringute 0% tulumaksu kehtestamine, mis võiks Eestisse meelitada elama eelkõige Skandinaavia rikkaid noorpensionäre, kes on maha müünud oma ettevõtte ning elavad väärtpaberituludest.

Samuti võiks Eestist saada uute äride alustamise riik. Skandinaavia ning Lääne-Euroopa teenusepõhiste äride loojad võiksid oma ideed Eestis ellu viia, kui firma hilisemal müümisel ei oleks neil vaja maksta tulumaksu. Mõelge, missuguse efekti võiks see tuua Eesti kinnisvarahindadele ja teenustele, mida meie uued residendid siin tarbiksid, ning uutele töökohtadele, mis loodaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:51
Otsi:

Ava täpsem otsing