Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui palju töötaja töösse panustab?

Urve Vilk 27. oktoober 2008, 00:00

Septembris Tartus Juhtimiskonverentsil ütles oma esinemises London Business Schooli juhtimisarengu keskuse programmidirektor Andrew Mayo, et uuringute järgi kasutab töötaja igapäevatöös ainult 40% oma võimetest.

"Kui teeksite Eesti ettevõtetes samasuguse uuringu, oleks tulemus enam-vähem sama," arvab Mayo, kes leiab, et juhid on uue väljakutse ees - kuidas leida viis monitoorida, mõõta ja juhtida äri kõige otsustavamat ressurssi ehk inimesi.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe nimetatud numbriga nõus ei ole. "Oleneb millises majanduskeskkonnas ja -faasis efektiivsust mõõta. Julgen arvata, et 40% on liiga madal hinnang - vaadates igapäevaselt kollektiivi ning seda, kui "erksalt" nädala lõpus ära minnakse ja kui palju tegelikult töösse panustatakse," ütleb Rehe, selgitades, et nädala lõpus näevad töötajad üsnagi väsinud välja.

"2007. aasta tulemuse saamiseks peame praegu panustama kaks korda rohkem ja ka siis ei ole kindel, et selle saavutame. Panustatakse umbes 75 protsenti," arvab Rehe. "Sada protsenti ongi panustamiseks ehk liiga palju, sõltub muidugi ka inimese psüühikast ning vaimsest ja füüsilisest tugevusest," leiab Rehe.

"Ehkki ma ise olen situatsioonis, kus pikka perioodi enda leidmiseks ei ole, ainult nädalavahetustel. Pangandus on olukorras, kus olen iga päev rindel, mitte küll eesrindel, aga rindel," ütleb Rehe.

Sampo Panga töötajate tulemuslikkust mõõdetakse igas kvartalis, olulised on teenindus, kiirus ja korrektsus, hinnatakse teenindustaset ja -oskusi ning müügioskusi, võrreldakse kontoreid, antakse tagasisidet.

"Aastast 2006 panustame teeninduskvaliteeti ning selle tulemused on näha. Pank ei tähenda ainult raha, see on teenindusasutus: kui teenindus on hea, on ka tulemus," räägib Rehe.

FranklinCovey Eesti juht Ilmar Raudsepp defineerib efektiivsust kui täidesaatmise võimet, võimet eesmärkidest tulemusteni jõuda.

"Efektiivsuse definitsioon on pidevalt parem tulemuslikkus. Sa saavutad täna tulemusi, mis aitavad tulevikus veel paremaid tulemusi saavutada," räägib Raudsepp.

Organisatsiooni efektiivseks toimimiseks on vaja efektiivseid töötajaid, efektiivseid liidreid ja efektiivset organisatsiooni ehk süsteemi.

"Usun, et kõik algab inimestest: kui inimene pole efektiivne, ei saa ka miski muu toimida. See on vundament, millele saab ülejäänu üles ehitada," arvab Raudsepp.

Isiklikku efektiivsust peegeldab koostatav 360Y profiil, mis näitab, kuidas kolleegid, alluvad ja ülemus inimest kõrvalt näevad. Gruppidele on võimalik osalejate profiilidest kokku panna grupi kokkuvõte.

Organisatsiooni tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse FranklinCovey Eestis xQ analüüsi, mille tarbeks kõik ettevõtte töötajad vastavad internetis töökorraldust, organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamist käsitlevale küsimustikule.

Vastuste põhjal koostatakse tegevusplaan organisatsiooni täideviimisvõime parandamiseks. Diagnostika näitab, kus on asjad viltu ja millega tuleks tegeleda. Ettevõtte paranenud raportitulemuste taga võib Raudsepa sõnul peituda miljon krooni või rohkemgi kasumit.

Lisaks diagnostikale aidatakse organisatsioonil välja selgitada kolm kõige olulisemat ehk metsikult tähtsat eesmärki. Sõnastatakse, kuidas eesmärke saavutada ning tulemust hinnata.

Raudsepa sõnul pole diagnostikat tegema tulnud ettevõtetest olnud ühtegi sellist, kus terve tiim või kõik juhtkonna liikmed suudaksid nimetada ühtesid ja samu kõige olulisemaid saavutamist vajavaid eesmärke.

Tipp-prioriteedid on juhtkonna liikmetel valdavalt erinevad, kurdab Raudsepp, tulemuslikkus ei saagi kõrge olla, kui ühistes eesmärkideski pole kokku lepitud.

"Eesmärgiks võiks seada suurepärasuse, need, kes seda teevad, elavad ka mõõna üle," arvab Raudsepp.

Pärnu Juhtimiskonverentsil tõdeti, et Eesti tööjõuga seonduvateks probleemideks on rahvaarvu vähenemine, inimeste kitsas silmaring ning algatusvõime vähenemine.

Kahepäevase Pärnu Juhtimiskonverentsi oktoobris lõpetas arutlusring "Kuidas saavutada vähemaga rohkem", kus diskuteeriti teemadel, millised on Eesti kultuuri ja inimestega seonduvad sisemised ressursid, mida oleks riigis raskel ajal võimalik ümber korraldada ning efektiivsemalt ära kasutada.

Laval osalesid mõttetalgutes kaks ekspertide gruppi, esimeses osalesid eelkõige riigi, teises ettevõtete juhid. Diskussioonis osalenud ASi Delfi nõukogu esimees Ville Jehe rääkis, et kuna rahvaarv Eestis on vähenemas, on võimalik järgida Venemaa käitumist, kes aktiivselt välismaal elavaid kodanikke tagasi kutsub.

Või tuleks kasutada olemasolevaid inimesi efektiivsemalt ära. "Eesti on kaotanud tugeva ühiskonna algrakukese, mis on kogukond. Nüüd on neid rakukesi jälle tekkima hakanud, kodanikualgatus on kasvav trend, millest võib palju abi olla," rääkis Jehe.

Eiki Nestor tõi välja tööjõudu puudutava aspekti, et Eestis on Euroopa üks kõrgem eakate inimeste tööhõive, kuna lisaks palgale on õigus saada samal ajal ka pensioni.

"Tänada tuleks ka nooremaid inimesi, kes ei ole hakanud käte ja jalgadega trampima, et pensionärid on nende töökohad ära võtnud," arvas Nestor. Kümmekond aastat aastat tagasi valitses selline suhtumine ning võib vaid loota, et paratamatult suurenev tööpuudus sama olukorda ei taasta.

Rein Langi sõnul ei ole võimalik piiri avamine kolmandate riikide inimestele, et palgata odavat tööjõudu tööstustootmise edendamiseks.

"Saame rääkida inimeste ümberpaiknemisest Euroopa Liidu piires," selgitas Lang, "iseküsimus on, kas järgmine ELiga liituv riik on Türgi või mitte. Aga nõustun sellega, et praegu ei ole ka viletsalt elavatel türklastel tahet meie kliimavöötmesse tulla. Nad on motiveeritud endale paremat elatustaset pigem Türgis looma."

Lang rõhutas, et ei ole nõus väitega, nagu poleks võimalik muuta inimeste väärtushinnanguid. "Suhtlusringkonda õnnestus meil muuta sellega, et piirid läksid lahti. Schengeni viisaruum ja viisavabadus USAga tähendab barjääride kadumist. Ainuke barjäär on pileti hind. Mida rohkem tekib lennukompaniisid, mis nimetavad ennast odavlennufirmadeks, seda taskukohasemaks ringisõitmine eestlastele muutub," rääkis Lang.

Silmaringi avardamise tähtsust peaksid Langi sõnul toetama kõik arvamusliidrid. "On oluline käia globaalkülas, milles elame, avatud pilguga ringi," leiab ta.

Samas kurtis Lang, et rehepaplust on mõistetud valesti. "Rehepapp oli see, kes kavalusega katku minema ajas. Need, kes midagi viluks lõid, olid Imbi ja Ärni. Varastamise kultuur ei ole pärit eesti rahvakultuurist, see on tulnud meile nõukogude ajast. Justiitsministrina pean ütlema, et see on väga suur probleem. Ükskõik millisest seadusest leitakse üles augud, kuidas midagi viluks lüüa, see on masendav," kurtis Lang.

Teine, millega võiks Langi arvates piiri pidada, on müra tootmine. "Meil on tekkinud lausa sõimu- ja laimutööstus. See ei ole mõistlik. On palju on inimesi, kes ei tahagi enam ideega välja tulla, sest teavad, et saavad kaela sõimulaviini."

Ville Jehe tõi diskussiooni mõtte, et devalveerunud on usaldus laiemas mõttes. "Nii kodaniku usaldus riigi vastu, valitsejate omavaheline usaldus, ettevõtjate ja klientide vaheline usaldus, tööandjate ja töövõtjate vaheline usaldus."

Jehe kutsus ettevõtjaid üles looma täisühinguid, nii et vastutataks kogu oma isikliku varaga.

Mehe sõna võiks maksta rohkem kui praegu. "Loomulikult peab alustavale ettevõtjale jääma võimalus ka piiratud vastutuseks, peab olema võimalus pankrotti minna. Aga Eestis on pankrottide arv üliväike, sõna jõu tähtsustamine on meile oluline ja selle võiks uuesti esile tõsta," rõhutas Jehe.

NOW! Innovationsi juht Arho Anttila ütles arutluse käigus, et Eesti inimesed on väga tublid, normaalsed ja korralikud, mitte laisad, nagu kirjutas ajakirjanik Sami Lotila.

"Aga neil on üks häda. Kuna nad on elanud liiga kaua kinnises süsteemis, siis keskmine Eesti kodanik ei tea, milline on tegelik rahvusvaheline tase, mis puudutab kvaliteeti. Mis on palju ja mis on vähe. Arvatakse, et ollakse väga tublid ja töökad, aga tegelikult see pole nii. Tegelikult jätab töökvaliteet soovida," leidis Anttila.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:51
Otsi:

Ava täpsem otsing