Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõnastamata eesmärk ei täitu
Septembris Tartus toimunud juhtimise ja efektiivsuse teemale keskendunud juhtimiskonverentsilt jäi meelde ühe osalenu efektiivsuse sõnastus: efektiivsus on see, kui kaks meest teevad homme ära kümne mehe töö ja seda virisemata.
Naljatlemisi öeldud mõttega, et efektiivsuse taga peitub töötaja, nõustus aga suur osa juhtimiskonverentsil osalenutest.
Tartus esinenud Rootsi ühe tuntuima koolitus- ja konsultatsioonifirma Implement vanemkonsultandi ja partneri Jacob Hallencreutzi sõnul tähendab efektiivsus inimeste käitumise muutumist. Küsimus pole ei masinates, liinides ega protsessides.
Muudatuse tegemise puhul on suurimaks edufaktoriks juhtkonna pühendumus ja järjekindlus. Selleks, et efektiivsuse tagamiseks vajalikud muudatused õnnestuksid, peavad juhid rohkem suhtlema, rõhutas Hallencreutz. Rääkima asju kas või sada korda, kui vaja.
Kommunikatsiooni tähtsust rõhutas ka konverentsil osalenud London Business Schooli programmidirektor Andrew Mayo, öeldes, et töötajat motiveerib juba seegi efektiivsemalt tegutsema, kui ta näeb, et ülemus räägib temaga, kulutades nii oma väärtuslikku aega. Uskuge, see mõjub tõesti.
Et töötaja saaks olla efektiivne, peab ta teadma, mida teha. Tal peab olema siht silme ees, see võimaldab tal tegutseda initsiatiivikalt.
Juhtkonna liikmed ja meeskonnad peaksid sõnastama saavutamist vajavad tähtsad eesmärgid. Kui kogu organisatsioon ei suuda nimetada ühtesid ja samu eesmärke, nagu sageli kipub olema, ei ole kuidagi võimalik ka vähem või rohkem efektiivselt tegutsedes nende eesmärkide poole püüelda.