Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Europarlament ründab küberruumi

Liis Kängsepp 27. oktoober 2008, 16:12

Euroopa Parlament kiitis septembris heaks
terve paketti uusi reegleid elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste kohta. Need
ohustavad tõsiselt interneti teenuste olemust ja valikut Eestis, kirjutab oma
kommentaaris Massachusettsi ülikooli doktorant, USA National Centre for Digital
Government teadur Meelis Kitsing.

Järgneb Meelis Kitsingu kommentaar.

"Kui 27 ELi liikmesmaad kiidavad reeglid heaks, suureneb riigi sekkumine Interneti toimimisse oluliselt. Uued reeglid loovad eelduse sidevõrkude opereerimise pidevaks jälgimiseks ning võrkude edasiarendamise takistamiseks bürokraatliku vastuseisu tõttu. Selline regulatiivne hõive tekitab muret mitmel põhjusel. Esiteks kerkib privaatsuse probleem - kui riigiametnike roll interneti liikluse jälgimisel kasvab, vähendab see kindlasti kasutajate privaatsust.

Teiseks on vähereguleeritud Internet teeninud Eestit hästi. Eesti on maailma juhtivate riikide seas nii avaliku kui erasektori pakutavate e-teenuste osas. Interneti kasutamine Eestis on rohkem levinud kui teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kiire traadiga või traadita interneti levimine on loonud uusi võimalusi nii ettevõtluseks kui meelelahutuseks. Eesti majandusareng sõltub uute tehnoloogiate kasutusele võtmisest. Senini on Eesti suutnud seda teha edukalt, kiiremini kui teised, ent bürokraatliku sekkumise suurenemine võib saada takistuseks uute teenuste pakkumisele ja väljaarendamisele.

Kolmandaks, uued reeglid sisaldavad keeldu internetiliikluse piiramise ja aeglustamise vastu. Samas näitas Eesti hiljutine kogemus selgelt, et laialdase internetilevikuga kaasnevad mitte ainult positiivsed, vaid ka negatiivsed välismõjud. Välisjõud saavad seda kasutada tõsiste probleemide tekitamiseks. Ilmselgelt võivad küberrünnakud oluliselt kahjustada majandust ning lõigata ära kommunikatsioonid valitsuse ja kodanike vahel.

Parim viis sellega tegelemiseks on elektrooniline sidevõrk, mis kiirelt identifitseerib ja reageerib sellistele ohtudele. Europarlamendi reeglid on nii üldised ja ebaselged, et küberrünnakuid identifitseerivad ja nende vastu kaitsvad tehnoloogiad võivad vabalt langeda keelu alla.

Neljandaks, isegi, kui euroreegleid muudetakse või tõlgendatakse viisil, mis võimaldavad kasutada kaitsetehnoloogiaid rahvusliku julgeoleku tagamiseks, siis sooviga ülereguleerida sidevõrkude toimimist kaasneb laiem negatiivne mõju.

Interneti kasutamine on palju muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil me peamiselt saatsime elektroonilisi kirju ja külastasime kodulehekülgi. Nüüd kasutame internetti palju andmemahukamateks tegevusteks, nagu filmide vaatamine, mängude mängimine, failide jagamine ja telefonikõnede tegemine.

Sellega kaasnevad uued väljakutsed andmeside jaoks. British Telecom-i arvutuste järgi kasutab 30 minutise televisiooni saate vaatamine internetis sama palju sidevõrgu mahtu kui 78 000 elektronkirja saatmine. Web 2.0 tüüpi teenused seavad uued nõudmised andmeside mahule, mille pidevaks suurendamiseks on vaja investeeringuid sidevõrkudesse. Investeeringuteta jõuab interneti kasutamine kriitilise piirini, kasutajate jaoks võib internetiliiklus siis meenutada liiklusummikut tipptunni ajal Tallinnas või isegi pidevat autode järjekorda Narvas riigipiiril.

Andmeside kasv suurendab oluliselt kompleksust Interneti töötamisel. Osa andmesidest nagu näiteks spordivõistluse otseülekanne või telefonikõne peab jõudma automaatselt ühelt osapoolelt teiseni. Samas muude andmete edastamine nagu näiteks e-kirja saatmine võib vabalt hilineda paar sekundit, ilma et kasutajad seda märkaksid. Kahtlemata ei ole Europarlament selliste võrgu juhtimise otsuste tegemiseks optimaalne tasand.

Europarlamendi reeglid ei arvesta uue reaalsusega elektrooniliste sidevõrkude töötamisel. Need on olemuselt sarnased liikluskorraldusega, mis kehtestaks universaalsed piirangud kõigile teedele, hoolimata sellest, kas tegemist on aukliku metsateega Kapa-Kohilas või Tallinn-Tartu maanteega.

Europarlamendi eesmärk on oma sõnul nn avatud internet, kahjuks on kehva lobby-töö tulemusena tekkinud segadus, mis viib sellest eesmärgist kaugemale. Europarlamendil on õigus - internet peab olema kättesaadav kõigile. Ent reaalsuses aitavad uued reeglid selle kättesaadavuse saavutamiseks samamoodi kaasa kui eelmisel kevadel toimunud küberrünnak."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. October 2008, 16:12
Otsi:

Ava täpsem otsing