Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uuring: üllatavalt vähe tähtsustab kriisisuhtlemist kaubandus

28. oktoober 2008, 16:53

Vaid vähesed kaubandusettevõtted on
kriisisuhtlemisele ette mõelnud, ometigi on kaubanduses riskid kõrged ja
hea nime tähtsus tarbijate usalduse võitmisel väga suur, ütles ettevõtete
kriisisuhtlemise uuringu tutvustamisel Faktum Ariko uuringujuht Kalev
Petti.

Kriisikommunikatsiooniks on vähem valmis ettevõtted, mis põhinevad Eesti kapitalil, on tegutsenud alla kümne aasta või on alla 25 töötajaga.

Uuring selgitas välja, et hoolimata madalast kriisikommunikatsiooni valmisolekust on Eesti ettevõtted tavasituatsioonis väga avatud meediaga suhtlema. 63% küsitletutest vastab alati meedia päringutele ja pöördumistele, 21% teeb seda enda sõnul enamasti.

Vaid kolmandik Eesti ettevõtetest on detailselt kaardistanud, millised ohud nende tegevusvaldkonnas võivad viia kriisiolukorrani. Kõige paremini on kriisiolukordade võimalused kaardistanud ettevõtted, mille peakontor ei asu Eestis (69%), ettevõtted, mis on tegutsenud enam kui 20 aastat (54%) ja tootmise ja teenindamisega tegelevad ettevõtted (47 ja 48%). Teenindusettevõtted jagunesid kaheks- ühed on hästi kaardistatud ja teised üldse mitte.

Täpne plaan käitumiseks on igal neljandal juhtival ettevõttel. Kriisikommunikatsiooni plaani ei oma 81% kuni 20 töötajaga ettevõtetest, 63% mujal kui Tallinnas asuva peakontoriga ettevõtetest ja 54% uuringus osalenud kaubandusettevõtetest. Vaid 40% ettevõtetest omab kriisikomisjoni, kuid regulaarselt käib see koos vaid 25%-s ettevõtetes. Suhtekorraldusbüroo Euro RSCG PR juht Karin Väljamäe tõdes, et tihti on kriisiplaan muutunud tühjaks paberiks, mida ei täiendata ega vaadata üle.

Neljandik ettevõtetest tunnistas, et neil on töötajaid, kellele pole õpetatud, kuidas meediaga eriolukorras suhelda. 63% ettevõtetest pole kunagi toimunud kriisiõppust ega simulatsiooni. Pooltel uuringus osalenud ettevõtetel puudus meedialist.

Välajmäe sõnul võib kriisid, millega ettevõtted võivad oma tegevuses kokku puutuda meediasuhtluskriisideks, IT-kriisideks, finantskriisideks, juhtimiskriisideks, tootmiskriisideks, juriidilisteks kriisideks ja personalikriisideks.

Uuringu viisid läbi Euro RSCG PR ja Faktum Ariko 2006. aasta käibe TOPP 500 ettevõtete hulgas ning nende hulka kuulus 45% firmadest, kes tegutsevad lisaks Eestile mõnes teises riigis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. November 2008, 16:42
Otsi:

Ava täpsem otsing