Ebapiisav pakend põhjustas liiklusõnnetuse

Artikkel

- Uudised
- Jaana Pikalev
- 28. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebapiisav pakend põhjustas liiklusõnnetuse
ASi Assotrans autojuht võttis 29. oktoobril 1993 Türil ASilt Sampo peale koorma jämedaid torusid, läbimõõduga 680, 420 ja 350 mm.
Sampo laadis torud autole viies pakis, igas pakis kolm toru üksteise sees, kolm torude pakki alla ja kaks pakki peale. Pealmised pakid ulatusid kõrgemale auto portest, mistõttu nende kinnitamiseks tõmmati toru seest metallist lint läbi ja seoti väljast. Torud olid koormas piki sõidusuunda. Lisaks olid koorma kinnitused ka risti torusid. Välisel vaatlusel hindas juht nii torupakendite kui ka koorma kinnituse tervikuna vastupidavaks ja alustas sõittu Lätti.
Tallinna-Riia maantee 73. kilomeetril kukkusid vasakust ülemisest torudepakist auto taha teele kaks sisemist toru, millele sõitis otsa sõiduauto VAZ-2103. Sõiduauto sai tehnilisi vigastusi.
Liiklusõnnetuses tunnistas Limbaži rajooni liikluspolitsei süüdi Assotransi autojuhi. Halduskorras mõistis Läti Vabariigi Limbaži rajooni kohus temalt kui suurema ohu allika valdajalt välja tekitatud kahju. Otsus on täidetud ning kannatanule 32 259 krooni tasutud.
Assotrans esitas hagiavalduse ringkonnakohtusse, kus palus Sampolt välja mõista 32 259 krooni tekitatud kahju katteks. Hageja leidis, et kahju eest on vastutav saatja ehk Sampo, vastavalt kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsioonile (CMR). Tegu oli pakendi varjatud puudusega: defektiga, mis polnud silmanähtav.
Ringkonnakohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada konventsiooni sätteid. Kohaldamisele ei kuulu CMRi artikkel 10, mille kohaselt saatja vastutab vedaja kahjude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline, kuna pakendiseaduse kohaselt on pakend ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks jne. Antud juhul ei olnud torud pakitud ümbrisesse.
On tõendatud, et torud laadis autole saatja, autojuhi nõudeid arvestades. Kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et vedajalt vastuvõtmise hetkel olid kaup ja selle pakend väliselt nõutavas seisundis. Hageja ei ole tõendanud Sampo süüd kauba saatjana.
Kassatsioonikaebuses palus Assotrans ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut maakohtu seisukohale pooltevahelise veolepingulise suhte puudumise kohta. Veolepingu olemasolu tõendab saatekiri ja sellele kantud tähed "CMR".
Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata CMRi artikli 17 p 2, mille kohaselt vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek on tingitud asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Hageja tõendas Sampo süü - torude kukkumine koormast sai võimalikuks üksnes plekist lindi purunemise tõttu.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.
Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel tuleb juhinduda konventsioonist. CMRi artikli 1 järgi kohaldatakse selle sätteid igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool.
Pakendiseaduse väära tõlgendamise tõttu asus ringkonnakohus ekslikule seisukohale, et CMR artikkel 10 ei ole asja lahendamisel kohaldatav. Riigikohus oli seisukohal, et pakendiseaduse kohaselt oli pakendamisena vaadeldav peenemate torude mahutamine jämedama toru sisse ja nende sidumine metallist lindiga.
Hetkel kuum