Koidula ehitus rajab teed investeeringutele

Koidula raudteepiirijaama ehitus ei ole suurim Eesti transpordiinfrastruktuuri ehitis. Selle ehitusmaksumus ei küüni miljardi krooninigi.

Vahetult enne maanteepiiripunkti tõkkepuid on lagunenud maja kõrvalhoonetega. "Üks ärimees ostis majad koos maaga ära ja viis elanikud mujale elama. Ilmselt lootis, et piirijaama ehitusega tahab riik neid maid endale saada. Kuid neid ei läinudki vaja," räägib Värska vallavanem Raul Kudre läbikukkumisest kohalikul kinnisvaraturul. Tema sõnul Koidula külas enam püsielanikke ei olegi. Vallavanem loodab, et piirijaam muudab kohalikku elu. See peaks tööd andma kuni 150 inimesele, mis tooks Koidulasse elu tagasi ja paneks ümberkaudseid maid kokku ostnud ärimehed rõõmustama, sest arenema hakkab ka elamuehitus.

Enne tuleb aga valmis teha infrastruktuuri objektid. Kudre näitab lagunenud elamust teisel pool teed asuvat metsatukka. Seal, praegu vaiksel 12hektarilisel maa-alal, peaksid tulevikus laiutama veoautod. Praegu on käimas põnev kassi-hiire mäng, kes hakkab plaanitavat maanteetranspordikesksust rajama. Kudre kinnitusel on mitmed firmad huvi ilmutanud, aga esimesele hoonestusõiguse konkursile ühtegi pakkumist ei laekunud.

"Ei tea, kas pidasid hoonestusõiguse tasu liiga kalliks või leppisid omavahel kokku…," ei oska vallavanem selgitust leida. Aasta lõpuks tahab vald siiski otsustada, kes hakkab rajama tulevast maanteetranspordikeskust, et see jõuaks valmida koos raudteepiirijaama ehitusega. Suurtest nimedest mainib Kudre Paldiski Sadamat, kes otsib sõiduautode transiidile kiiret läbipääsukanalit Venemaale.

Paldiski Sadamate juht Robert Antropov jääb plaane kommenteerides tagasihoidlikuks. Ta möönab, et kõikide Venemaa suunal kaubavedudega seotud transpordiettevõtete jaoks on probleem piirijärjekorrad Venemaale.

Seetõttu on väga positiivne Värska valla initsiatiiv omavalitsuse territooriumil koostöös erasektori investeeringutega süstematiseerida kaootiline veokite mass maanteetranspordikeskusesse. See võimaldab tulevikus säästa kõigi piiri läbivate transpordiettevõtete aega ja kulusid. "Paldiski Sadamate AS tutvub hetkel olukorraga, et otsustada, millisel moel projektis osaleda," jätab Antropov täpsemad plaanid veel avamata.

Uusi võimalusi loob ka piirijaam ise. Ekspedeerijad on kurtnud, et raudteed mööda ei saa Venemaale vedada veterinaarkaupu, sest pole piiripunkti, kus oleks veterinaarkaupade kontrollimise laborid. Nüüd on selline tulemas.

Koidula piirpunkti valmides saab lõpuks ometi kasutusele võtta ka Eesti Raudtee kõige paremas seisukorras oleva tee. Vahetult enne Eesti iseseisvumist rekonstrueeriti Valga-Petseri raudteelõik. 15 aastat ei ole aga seda saanud kasutada, kuna puudus piirijaam. "Kui piirijaam valmis saab, siis hakkab siin väga tihe liiklus, kuna see on kõige otsem tee Kaliningradist Peterburi," lubab Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld.

Praegu aga liigub Venemaa piirilt Valga poole ASi VolkerRail RTE rong, mis korjab enda järel kõik rööpad üles - iga päev 500 meetrit, kokku viis kilomeetrit. Maha hakatakse neid taas panema alles järgmise aasta lõpus, kui mäe ja jõe vahele jääva piirijaama pinnas on ette valmistatud. Siis aga läheb maha juba kümme paari rööpaid. Leinfeld soovitab ainulaadset raudtee-ehitust vaadata, sest järgneva paarikümne aasta jooksul Eestis sellist pilti enam ei näe.

Vilgas töö käib aga kogu tulevase raudteepiirijaama alal. Mäe ja jõe vahel liivas ning mudas sebib ringi ligikaudu 20 kallurit ja sama palju ekskavaatoreid. Urmas Leinfeld on väga rahul esimeste hangetega leitud tööde teostajate üle.

Mullatöid tegev AS Aspi oli ametis ka Sillamäe sadama ehitusel, kus tema tööde maht oli kaks miljonit kuupmeetrit. Koidulas on mullatööde maht 1,8 miljonit kuupmeetrit. VolkerRail on suurim raudtee-ehitaja Eestis, teised jäävad Leinfeldi sõnul juba kaugele maha. Novembris on ees ootamas järgmise riigihanke väljakuulutamine. Sellel hankel pakutakse ehitajatele tööd tolli- ja jaamahoonete ehitamiseks.

Koidula piirijaama valmimiseni on jäänud kolm aastat. Selle aja jooksul algab Eestis veel ligi kümne miljardi krooni ulatuses transpordiinfrastruktuuri ehitusi, mis annavad tööd ehitajatele, uusi võimalusi logistikafirmadele ja toovad tagasi elu ning töökohad kohalikele.

Koidula raudteepiirijaama ehitusel ei mõõdeta ainult liipreid ja ei valata betooni. Projektile on oma panuse andnud ka liblikad ja lehmad.

Värska vallavanem Raul Kudre räägib soomlastest, kes käisid igal suvel Koidulas mingit haruldast liblikat püüdmas. Liblika leviala aga jäi raudtee-ehitusele ette. Seetõttu tuli projekti eelarves ette näha 10 000 eurot, et tõsta liblikatele sobivad taimed edasi. Koos taimedega liikusid kaasa ka liblikad.

Mõni kilomeeter edasi peatub Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld kraatri juures. See on mäest läbi kaevatud, raudteepääsu tarvis.

Kraater eraldab aga ka mäe otsas oleva küla elanikud neile kuuluvatest karjamaadest. Nii tulebki siia rajada sild nr 7, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on hakatud kutsuma "lehma sillaks".