Muuda koostöö oma tarnijaga paremaks

Kui veel 20 aastat tagasi käsitleti ettevõtte erinevaid osasid - tootmine, transport, ladustamine, müük, finantsjuhtimine, IT, hankimine - üksteisest isoleerituna, siis nüüd on see muutunud. Edukad ettevõtted teavad, et kõiki neid äriprotsesse ja -funktsioone tuleb vaadelda ühtse tervikuna.

Majanduse olukorra halvenedes hakkavad ettevõtted eriti hoolikalt otsima kohti kulude vähendamiseks. Kindlasti võetakse sihikule ka tarnijad - nõutakse odavamat hinda ja paremaid maksetingimusi.

Ka paljud Eesti ettevõtted on seadnud järgmiseks aastaks karmid eesmärgid, kui palju on vaja vähendada sisseostetavate materjalide hinda. Ostujuhtide töö on muutunud äärmiselt oluliseks ja samas ka stressirohkeks. Hankijate survestamine pelgalt hinna osas pole üldjuhul tõhus pikemas plaanis. Koostöö efektiivsemaks muutmise kohti on vaja otsida kogu tarneahela ulatuses, et saavutada kõigile osapooltele kasulikke lahendusi.

Efektiivse tarneahela alus on avalik info jagamine tarnija ja kliendi vahel ning tihe koostöö lahenduste koostamisel ja arendamisel.

Arenguid toetavad moodsad IT-süsteemid, mille abil on hõlpsasti võimalik ühendada kliendi ja hankija andmebaasid. Intelligentsetes tarneahelates on arendatud välja hiiglaslikud infosüsteemid, mis aitavad planeerida kaupade liikumist tarneahela sees algtarnijast kuni lõpptarbijani, sh ka tootmise korralduse ja majasisese logistika.

Üldine tendents turul näitab, et üha enam keskendutakse põhjalikumale koostööle väiksema hulga tarnijatega. Samas suurendab see tarnijariski, kuna sõltutakse konkreetsetest hankijatest. Kindlasti peavad ka varutarnijad paigas olema.

Varud võivad omada erinevaid tähendusi, olenevalt sellest, kelle vaatenurgast vaadata. Raamatupidaja käsitleb varu kui ettevõtte vara, audiitor kui kohustust, tootmisjuht kui ohutuspuhvrit. Üks on selge, kõik nõustuvad, et varude hoidmine tähendab kulu.

Levinumaid partnerluse vorme tarneahela efektiivsuse suurendamiseks on tarnija kontrollitavate laovarude (ingl Vendor Managed Inventory, edaspidi VMI) kontseptsioon. Nagu nimigi reedab, juhib VMI lahenduse korral tarnija ise kliendi laovarusid.

VMI eduka juurutamisega on võimalik oluliselt vähendada laoseisu kogu tarneahela ulatuses. See on eriti kasulik kliendile, kuna ost toimub alles siis, kui kliendil kaupa reaalselt vaja on. See tähendab kliendi jaoks olematuid laovarusid ja väiksemaid kulusid. Praktika on näidanud, et VMI aitab parandada klienditeenindust ja vähendada tarneauke. VMI lao saab teha kliendi enda tootmishoonesse või lähedal paikneva logistikapartneri lattu. Viimast lahendust on ka mitmed Eesti tootmisettevõtted praktiseerima hakanud.

Üleüldise globaliseerumise taustal muutuvad tarneahelad üha komplitseeritumateks. Samas ahelas osalejad asuvad tihti eri maailmajagudes. Seetõttu muutub järjest olulisemaks transpordikulude osakaal. Energiakulu tuleb optimeerida kogu tarneahela lõikes.

Normaalse konkurentsiga turul on üldjuhul otsustusõigus tarnete regulaarsuse üle kliendi käes. Samas optimaalne tarnete tsükkel kliendi jaoks ei pruugi olla just kõige ökonoomsem tarnija ja kogu tarneahela "tervise" vaatevinklist. Kui kaup tuuakse Aasiast lennukiga väikeste osade kaupa, siis tähendab see oluliselt kõrgemaid transpordikulusid ühe tooteühiku kohta.

Samas on ka igapäevased riskid suuremad (logistikapartneri kvaliteet, ekspordi ja impordi regulatsioonid jm). Paljud ettevõtted ei saa sellist "luksust" endale lubada. Mida suurem kogus on võimalik korraga transportida, seda väiksem on transpordikulu tooteühiku kohta. Eriti suur kokkuhoid saavutatakse, kui hea planeerimisega suudetakse osa kaupa meritsi saata, mille kulude tase on märkimisväärselt madalam.

Suured logistikaettevõtted on turule toonud mitmeid huvitavaid kombineeritud transpordi lahendusi, mis nutika kasutamise läbi olulist kulusäästu annavad.

Paljud ettevõtted tarnivad tootmissisendeid Aasiast, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi Aasia ettevõtete toodangu kvaliteet näitab tõusutrendi, peab hankijaid hoolikalt valima, et tagada kvaliteetne lõpptoode ja vähendada tarnijariski. Koostööd alustades peab kontrollima tarnija kvaliteeditunnistusi ja tootmissertifikaate, turvalisus- ning ohutusnõuete täitmist.

Usaldusväärsetes tehastes toimib n-ö kolmanda osapoole kvaliteedikontroll. Siin on oluline osa ka logistikapartneritel. Globaalseid logistikateenuseid pakkuvad ettevõtted on välja töötanud erinevaid programme hankijate haldamiseks ja nende kvaliteedi jälgimiseks. Kindlasti peab hindama tarnija jätkusuutlikkust - tootmisvõimsust ja finantsnäitajad. Unustada ei tohi ka makroökonoomilisi suundumusi hankija riigis.

Praeguses majandusolukorras jälgitakse üha täpsemalt klientide krediidiriski, karmistatakse krediteerimise reegleid, et minimeerida halbasid võlgasid. Sellest ainuüksi ei piisa, jälgida on vaja ka võtmetarnijate riski.

Olemasolevaid tarnijaid peab regulaarselt auditeerima, et olla kindel koostöö kasulikus jätkumises ja leida arengukohti koostöö parendamiseks. Ka paljud Eesti toomisettevõtted käivad Aasias oma tarnijaid iga aasta auditeerimas.

Kindlasti ei tohi tarneahelat optimeerides keskenduda ainult kulude vähendamisele. Lähenema peab üldisemas plaanis - kohati võib kulude osaline kasv tähendada ettevõttele paremaid üldtulemusi.

Autor: Magnus Lepasalu