Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Oh, oleks meil euro

Sirje Rank 29. oktoober 2008, 00:00

1990. aastate ränga kriisi järel ütlesid rootslased lõpuks jah Euroopa Liiduga ühinemisele. Nüüd kostab hääli, et Rootsi peaks uuesti arutama euroga liitumist. Sest suurus loeb, nagu näitab üldine pagemine väikeriikide valuutadest ja aktsiatest ning Islandi hirmutav eeskuju.

Kestvas tormis on Põhjalas praegu stabiilseimal kursil Soome, kus piirkonna ainsa riigina on käibel euro. Rootsis on täitunud välisminister Carl Bildti hoiatus enne 2003. aasta euroreferendumit, et kriisis saab Rootsi kroonist tavaline odav valuuta, mis jääb turgude pillutada.

Euroskeptilises Taanis tunneb oma raha hinda iga laenuomanik - ümberringi intressid langevad, kuid Taani keskpank on krooni kursi hoidmiseks kitsas kauplemiskoridoris pidanud sel kuul kaks korda intresse tõstma, 5,5 protsendile. Valuutareservid sulavad ning appi tuli hüüda Euroopa Keskpank - esmaspäeval sõlmiti valuutavahetusleping 12 miljardile eurole.

Kõige rängem on Põhjala riikidest seni Islandi käekäik, kus valuuta on täiesti "ära kukkunud" ja välismaale reisimiseks saab raha vahetada vaid lennupileti ettenäitamisel. Eile šokeeris keskpank turge laenuintresside tõstmisega 18 protsendile krooni toetuseks. Islandi päevalehe Fréttabla?i? küsitluse järgi sooviks 72,5 protsenti islandlasi krooni asemel käibele eurot.

Finantskrahh on loonud eeldused "uueks alguseks", leiab Islandi välisminister Ingibjörg Sólr?n G?sladóttir. Alates IMFi abilaenust, mida 1976. aastast pole võtnud ükski arenenud riik, ning lõpetades ELi astumisega. Valitsuse seisukoht pole siiski nii ühtne, kuid terendav hüperinflatsioon ja tuleva aasta 10protsendiline SKP langus võivad suhtumist muuta.

"Kõige halvem on praeguse finantskriisi ajal olla väikeriik nagu Taani või Island," ütles SVM Asset Managementi juht Colin McLean agentuurile Bloomberg.

Helsingis lõppenud Põhjamaade ministrite nõukogu kohtumisel kiitis Bildt eurot, mis on Euroopat kriisis kaitsnud. "Peame õnne tänama, et meil on euro. Eurota võitleksime lisaks finantskriisile ka valuutakriisi vastu. Võib vaid kujutleda, milline kaos sellest sündinuks," ütles Bildt.

Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet (SvD) eile avaldatud küsitlus näitas, et maikuust, mil eurole üleminekut toetas 34,6 protsenti rootslastest ja vastu oli 51,7 protsenti, on toetus kasvanud 47 protsendile. Vastaste hulk on püsinud enam-vähem sama.

2003. aastal läbi kukkunud euroreferendumi järel ei kiirusta Rootsi valitsus uut hääletust korraldama. Poliitikud lubasid, et jätavad teema kümneks aastaks rahule. Nüüd ei välistata, et euroga liitumine kerkib üles 2010. aasta valimistel.

"Kui päike paistab, pole rahvusvaluutaga probleemi," tunnistas sel kuul ELi ülemkogul Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt. "Küsimus on, mis juhtub rajuilmaga. Hoolimata riigi ülitugevast finantspositsioonist on praegune torm nii võimas, et ka kroon saab peksa." Euro suhtes on Rootsi kroon kukkunud sel kuul rekordmadalale, enam kui 10 kroonile euro kohta.

Ülemkogul kurtis ka Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, et eurost kõrvalejäämine läheb Taanile kalliks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Intresside tõus krooni kaitseks teravdab majanduslangust ning ELi poliitikas pole kahtlust, et otsuste tegemine koondub järjest enam eurot jagavate riikide kätte. Uue referendumi euro üle tahab Taani korraldada enne 2011. aastat.

Surve all on ka Norra kroon, kuid euroeufooriat pole see kaks korda ELiga liitumisest keeldunud riigis veel toonud.

Kiire majanduskasvu uimas euro kasutuselevõtu plaanid unarusse jätnud Kesk- ja Ida-Euroopa mõistab investorite pagemist vaadates, et kiirest kasvust üksi ei piisa.

Nii on rahaliiduga liitumine jälle prioriteet.

Kriisist enim räsitud Ungari lubab euro tarvitusele võtta "esimesel võimalusel", Poola kinnitas eesmärgi liituda rahaliiduga 2012. aastal.

Seni püsisid eurokursil vaid Sloveenia ja Slovakkia. Üks sai euroala liikmeks sel, teine saab tuleval aastal. Balti riigid ja Ungari lasid aga majanduses tekkida suurtel disproportsioonidel, mis algsed europlaanid edasi lükkasid. Poolas nägi eelmine valitsus eurole üleminekus suveräänsuse kaotust, ka skeptiline Tšehhi ei kiirustanud.

Eelised, mida annab Euroopa Keskpanga kaitse ning võimalus euroala rahandusministrite grupis kaasa rääkida, tundusid liiga abstraktsed.

Ilma Euroopa Keskpanga ressurssideta ei eristu "uue Euroopa" majandus aga kuigivõrd tavaliste arenevate riikide majandusest, kirjutas Reuters.

Iiri peaministri Brian Coweni sõnul on eurotsooni kuulumine päästnud riigi finantstormis Islandi saatusest, kus pankade tohutud laenud tõid pangandussüsteemi ja valuuta kollapsi.

"Finantsrindel oleksime olnud palju hullemas olukorras, kui me poleks ELi liikmed või kui meil poleks eurot. Ka Euroopa Keskpanga roll on olnud väga tähtis," ütles Cowen nädalapäevad tagasi ELi valitsusjuhtide ülemkogul.

"Juurdepääs Euroopa Keskpanga ressurssidele kaalub kaugelt üles Iirimaa või Islandi keskpanga ressursid," ütles ta.

Siin on mõtlemisainet iirlastele, kes juunis ELi Lissaboni lepingu tagasilükkamisega ELi reformid seisma panid. "Inimesed peaksid järele mõtlema, kas me ilma ELi ja ühisrahata oleksime viimaste nädalate ja kuude finantsprobleemidele suutnud vastu seista," manitses Cowen.

Seda praeguses majandusseisus, kus Iiri eelarvedefitsiit ähvardab tõusta 6 protsendile SKPst ning valitsuse kassa täitmiseks tuleb kriisi ajal makse tõsta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:48
Otsi:

Ava täpsem otsing