Poolik elamu tahab talveks varju alla

"Kui külm pääseb vundamendi alla, siis on SOS!" pidas Esten OÜ ehitusekspert Eduard Sepp aluskonstruktsiooni läbikülmumist talvitumisel poolikule hoonele kõige hukatuslikumaks. Esimese abinõuna peab olema vundamendi - plaat- või lintvundamendi - ümbert eemaldatud pinnas tagasi pandud. Ka siis ei tohiks leppida lihtsalt mulla kuhjamisega, vaid seina kõrvale saagu ikka eelkõige liiv.

OÜ Ehitusekspert peaekspert Lembit Sõmer soovitas lintvundamendi augu täita umbes 30 sentimeetri paksuselt saepuruga, nii et seinad oleksid kõrgemalt kaetud. Eriti oluline on see kergelt külmakerkeid põhjustavatel savipinnastel. Liivasel pinnasel on külmumise oht kõige väiksem, sest pinnasevesi vajub väga madalale.

Sootuks keerulisem on talvituma jääv paljas plaatvundament. Ühelt poolt on see üsna madal - jäädes kohalikes oludes vähemalt meetrisest külmumispiirist napilt ülespoole. Siin on välimine tagasitäide eriti oluline. "See 90 sentimeetrine tagasitäide vajub ju nagu matusel," nägi ta siin ohtu.

Pealegi kipuvad plaatvundamentide plaadialused liivtäited samuti vajuma ja kandetoeta jääv plaat praguneb. Parim lahendus oleks siis plaadialune kandesein.

Ülevalt lahtised seinad tuleb pealt katta. Eriti ohtlik on soojustusega seinte täissadamine - pärast on sealt vee ja niiskuse kättesaamine praktiliselt võimatu. Kui hoonel on juba ka vahelaed ehitatud, soovitas Sõmer teha peale kas või mingisugunegi ajutine katus. Eriti käib see puitkonstruktsioonidega maja kohta.

Külgsademete kahju, aga ka varguste vältimiseks tuleks aknaavad katta laudisega, siis on maja kaitstud ja tuuldub. "Aknaid ei tohi paigaldada mingil juhul," hoiatas ta.

Lisaks tuleb katta katusteta hoones ka kaminad ja ahjud. Väga tundlikud on sademete suhtes kivikorstnad - need murenevad kevadeks korralikult. Neid võiks pealt katta kopsikulaadse kumera kattega, siis saab ka õhk korstnast läbi.

Talveks tuleb ehitis maakraaniga lahutada veetrassist. Kõik majasisesed vee- ja küttetorud tuleb tühjendada ja kraanid lahti jätta, vastasel juhul purustab jää torustikud. On ju jää paisumissurve ligi 10 000 atmosfääri, lisas Sõmer.

Kui katmata raudbetoonist konstruktsioonid võivad pakasega praguneda ühe talvega, siis korraliku ajutise katusega ja tuulduvate aknaluukidega hoone võib Sepa tõdemusel seista aastaid. Vahest on see isegi hea - siis vajub maja enne viimistlust lõplikult paika.

Alternatiivina saab poolikuid müüre ja valutöid lõpetada ka talvel. Kahest soojakraadist madalamatel temperatuuridel tuleb betoonivalu pealt kinni katta, et takistada selle kivimistumiseks vajaliku reaktsioonisoojuse lendumist. Miinuskraadidega tuleks kasutada ka elektrilist soojendust või külmumisekindlaid lisaaineid. Kui tavatingimustes kivistub betoon 28 päevaga, siis nulli ümber võib see venida mitme kuu pikkuseks. Kivistumisel läbikülmunud betoonist enam asja ei saa - see jääb pudedaks ja nõrgaks. Viieteistkümnest miinusraadist madalamatel temperatuuridel ei tohiks üldse betooni valada ega müüri laduda.

Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi sõnul võivad pikalt täis sadanud konstruktsiooniprussid väänduda. Kaetud majakarbis võib aga puitu rikkuda sissetuisanud lumi, mis iseenesest ei tee midagi, kuid selle pikaldane sulamine kevadsoojas võib puitu üsna korralikult rikkuda.

Märgunud puitkonstruktsioone ei tohiks kevadel katma hakata. Muidu toob seintesse ja lagedesse jäänud niiskus majja hallituse ja mädaniku. Abinõuks märgade konstruktsioonide puhul on nende kevadine tuulutamine.

Talveks poolikuks jääv maja tuleb konserveerida. Eriti tuleb ehitust kaitsta sademete eest. Kui katuseni pole jõutud, tuleb müürid pealt kinni katta. Nii ei saa vesi seintesse.

Eriti hull on see, kui vesi pääseb soojustusega müüridesse. Sealt on märja kätte saamine väga raske. Samuti tuleb kinni katta puit.

Poolik lintvundament olgu samuti kaetud. Lisaks peab selle müüritise ümber olema tehtud tagasitäide. Eriti külmakerkelised on savipinnased ja savikad pinnased.

Kinnisesse keldriruumi kogunema kippuv vesi tuleb sealt emale juhtida. Pooliku hoone, isegi lihtsalt vundamendi katmine ajutise katusega oleks parim lahendus.

Aknaid pole poolelijäänud majale ette panna mõtetki - need niiskuvad ja riknevad.

Väga palju lõhub vesi katmata pindu muutlikul kevadtalvel - kui päeval sulatab ja öösel külmetab.