Raha jagub effektiivsuse tõstmiseks

Liisingufirmade liidu andmeil on tänavu esimese kaheksa kuuga tarbesõidukite liisimine vähenenud 29%, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Sellele vaatamata kinnitab Swedbanki liisinguosakonna juht Gunnar Toomemets, et pank ei ole muutnud oma finantseerimispõhimõtteid.

Endiselt finantseeritakse kliente, kellel on kvaliteetne äriplaan, korralikud finantsnäitajad ja hea krediidiajalugu. Olgu tegemist veoki soetamise või logistiliste tegevuste efektiivsemaks muutmisega, Swedbanki jaoks on mõlemad huvipakkuvad.

SEB tõmbab aga kahele projektile joone vahele. SEB Liisingu juhi Indrek Julge väitel on klassikalise autotranspordiettevõtte finantseerimine praegu oluliselt raskem kui näiteks aasta-paar tagasi.

Üldine majanduskeskkonna halvenemine on olukorda halvendanud ka transpordisektoris. Põhjusteks on nii tarbimise vähenemisest tingitud väiksemad kaubavood, intresside tõusu tõttu kasvanud finantseerimiskulud kui ka vahepeal väga kõrgel tasemel olnud kütuse hind. Samuti on konkurents Euroopa Liidus väga tihe.

Kui minna SEB jutule investeerimisprojektiga, mille sisu on mõne tootmis- või hulgikaubandusettevõtte logistika tõhustamise eesmärki kandev logistiline lahendus, mis aitab ettevõttel kulusid kokku hoida või konkurentsivõimet parandada, siis on sellisele projektile finantseeringu saamine kindlasti tõenäolisem kui transpordiettevõttel veokite või haagiste ostuks. "Praegu finantseerime investeeringuid, mis on suunatud efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmisesse ja oleme skeptilised investeeringute suhtes, mille eesmärk on mahtude kasvatamine," kinnitab Julge.

Heal järjel autovedajad on planeeritud investeeringutele finantseerimisvõimalusi siiski leidnud ja ostud ära teinud. Nii AS KaroTrans kui ka AS Trektal kirjutavad oma eelmise aasta majandusaruandes, et plaanivad tänavu soetada uusi haagiseid ja vedukeid. Trektali juht Herkko Krinpus kinnitab, et kaks uut vedukit ongi ostetud. Sealjuures on pankadest mööda mindud ja autod on soetatud Scania finantsliisinguga. Neli haagist on aga valmis ehitatud omafinantseeringust. See tähendab, et Soomest osteti ADRi paberitega tsisternid ning kohapeal komplekteeriti need vajalike sildade ja elektroonikaga.

KaroTransi juht Märt Leesment plaanib sel aastal veel kaks veokit osta. Pangad on tema sõnul muutunud küll ettevaatlikumaks, kuid veofirma investeerimistegevust ei ole nad veel pärssima hakanud.

Uute veokite ostmisel on valida lausa kahe pakkumise vahel, kas kasutada panga liisingut või automüüja enda liisingut.

Järgmise aasta kohta on mõlemal ettevõttel veel selged plaanid tegemata, kuna olukord majanduses on pikkade prognooside tegemiseks ettearvamatu.

Trektalil on haagiste norm täis, kuid kahte veoautot soovitakse Krinpuse sõnul veel soetada. Kuidas ostu finantseerida, ei ole praegu aga veel teada.

Leesmentil on aga tuleva aasta investeerimisplaanid veel tegemata. "Prognoosida küll ei oska, mis saab," ütleb ta. Kütuse hind on ju ettearvamatu, aga sellest sõltub autotranspordifirma jaoks palju.

Eesti Posti järgmise aasta investeerimisplaanid on tehtud. Ühest küljest soetatakse küll uusi sõidukeid, teisalt on aga tegemist transpordi efektiivsemaks muutmisega.

Nimelt on autopargi analüüsi järgi kavas välja vahetada kõik ebaefektiivsed sõidukid. Samas hoitakse Eesti Posti pressiesindaja Inge Suderi sõnul investeerimises konservatiivset joont.

Kui võimalik ja otstarbekas (auto läbisõit ja kulud on normaalsed), siis sõiduki liisinguperioodi pikendatakse. Vähendatakse ka omatranspordi osakaalu, mis võimaldab vähendada Eesti Posti autoparki ja loob võimaluse märkimisväärsetest investeeringutest hoiduda.

Suderi ütlusel on autode soetamisel märgata, et pangad jälgivad varasemast suurema hoolega ettevõtete liisinguportfelli ja maksekäitumist. Kui aga portfellis märkimisväärseid muutusi ei toimu ja maksekäitumine on normaalne, siis on liisingu küsimine võimalik.

Ka Rautakesko ei saa kallimate töövahendite soetamisel mööda liisingu kasutamisest.

Ettevõtte logistikajuhi Indrek Reismanni kinnitusel tuleb tõstukite ja autode ostmiseks need ikkagi liisida. Vähem kulukate investeeringute puhul aga kasutatakse omafinantseeringut.

Järgmise aasta plaani - varustada koostööpartnerist veofirmade autod GPS-jälgimisseadmega, et kontrollida veokite tööaja efektiivset kasutamist - teostab Rautakesko omavahenditest. Seadmed maksavad suhteliselt vähe ja Rautakesko otsustaski need ise välja osta.

Veokile paigaldatava seadme hind algab 5000 kroonist. Sellele lisandub paarisajakroonine igakuine teenustasu, millega tagatakse juurdepääs teenuse osutaja serverile. Sealt on võimalik sisuliselt reaalajas näha veokite liikumist ja paiknemist asukohakaardil ning jälgida ajalugu veoki liikumismarsruutidest ja -tegevusest ning kasutada erinevaid raporteid.

Kaalumisel oli ka alternatiiv, et lasta seadmed veopartneritel endal paigaldada. "Elu on aga kogu aeg muutuv ja tahtsime jätta enda jaoks paindliku võimaluse vajadusel seadmed ühelt veokilt teisele tõsta, mistõttu tegime seadmetesse investeeritava kulu ise," selgitab Indrek Reismann ning lisab, et see otsus tundus ka vedajatest partnerite suhtes õiglasem.

Klientide makseraskusi tuleb ette igas majandustsüklis. Veokite sektoris saame praegu rääkida mõnest üksikust juhtumist.

Klient, kellel on tekkinud makseraskused, peab pöörduma liisingufirma poole esimesel võimalusel, et leida üheskoos parim võimalik viis olukorra lahendamiseks. Probleemi vältimine antud situatsioonis on kindlasti halvim, mis teha saab. Kui klient ei soovi mingil põhjusel liisingufirmaga koostööd teha, võib olukord minna tõepoolest nii kaugele, et liisingufirma on sunnitud kliendi vara realiseerima.

Liisingufirmad toimivad varade realiseerimisel erinevalt. Swedbanki liisinguosakond realiseerib vara koostööpartneri kaudu, kellelt saavad seda vara soetada ka teised ettevõtted.