Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Selgusid aasta logistikateo 10 finalisti

Tanel Raig 29. oktoober 2008, 00:00

Oma projektid esitasid žüriile hindamiseks DHL, DPD, EES-Ringlus, Eesti Post, maksu- ja tolliamet, Estonian-Warehouse.com, Fazer, Lincona, Logistika Pluss, Magnum Logistics, Navirec, Onninen, päästeamet, Rakvere Lihakombinaat, SmartPost, Teeme Ära! ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Alljärgnevalt on esitletud neist kümmet finaali pääsenud tööd.

Alates tänasest on finaaltöid võimalik hinnata ka avalikkusel, kelle hinnangul on võitja väljaselgitamisel 50protsendiline osakaal. Teine 50 protsenti on žürii hinnangul.

Konkursi töödele hääle andmise kohta saab lisainfot konkursi korraldaja kodulehelt www.sensei.ee. Aasta logistikategu selgub logistika aastakonverentsil 5. novembril.

Varasemal kuuel aastal on auhinna pälvinud A. Le Coq, Lextrans/Autologistika, Sillamäe Sadam, DFDS Transport, Schenker ja Telema.

Magnum Logisticsi moodsa logistikakeskuse rajamise põhieesmärgid oli tõsta automatiseeritud protsessiga ettevõtte efektiivsust, koondada ühte tegevuskohta kolm ladu ja saada üle ruumikitsikusest.

2008 kevadel avatud logistikakeskus on Kesk- ja Ida-Euroopa moodsaim. Traditsiooniliste laotehnoloogiate kõrval on kasutuses laoautomaadid. Automatiseeritud on kauba paigutamine riiulitele, noppekohtade täitmine, komplekteerimiskastide liikumine noppejaamadesse ja väljastusse, sorteerimine kaubaringidele, arvete ja aadresslipikute lisamine, kaanetamine ja rihmatamine.

Kasutusele võetud laohaldustarkvara katab kõik toimingud ning on integreeritud põhiinfosüsteemidega. Kõik kaubatuvastamised tehakse vöötkooditehnika abil.

Muudatustega saavutati laopersonali vähenemine 20% võrra, protsesside täiustamine võimaldab ka edaspidiseid vähendamisi. Automatiseeritumad noppejaamad on kaheksa korda tõhusamad traditsioonilisest noppest. Kantav raadioühendusega vöötkooditehnika minimiseerib veavõimalused ja lisab mobiilsust.

DPD Eesti võttis teeninduse ja teenuse osutamise parendamiseks kasutusele uued käsiskannerid.

Uute seadmete kasutuselevõtu eesmärk on parandada klientidele osutatava teenuse tarnekindlust, suurendada jaotusvõrgu efektiivsust ning tõsta keskkonnasäästlikust pabersaatelehtede tarbimise vähendamise näol.

Protsessi alustati erivajaduste määratlemisega. DPD kullerite kasutuses olev käsiskanner suhtleb uue jaotus- ja korjeprogrammiga GPRSi kaudu ning saadadab infot online-pakijälgimissüsteemi WLANi kaudu.

Käsiskannerite kasutusele võtmine on teenuse tarnekindlus paranenud ligi 2% võrra, ületades viimastel kuudel 99%. Kliendid saavad ülevaate saadetisest reaalajas. Info saadetise asukoha kohta jõuab programmi 10-15 sekundi jooksul. Varem saabus info jaotuskeskusesse kulleritelt õhtul pabersaatelehe kujul.

Programm võimaldab vaadelda ja analüüsida kullerite jaotusringe - nende säästlikkust, loogilisust ja planeerida efektiivsemalt veoressurssi.

Oluline on ka keskkonnasäästlikkus. Käsitletava paberi hulk väheneb ligi 300 000 lehe võrra aastas, kuna saadetiste vastuvõtmist kinnitatakse allkirjaga käsiskanneri ekraanil.

Fazer Eesti otsustas tõhustada veoringe ja pani värsket leiba-saia poodidesse toimetavad kaubaautod liikuma optimaalseid marsruute pidi.

Mõõdikuna kasutati käibe-veohinna ja kaubatonni-veohinna suhet. Samas pidid veod jääma kindlasse ajalimiiti, et kliendid muudatuste pärast ei kannataks.

Alustuseks paigaldati optimeerimist vajavatel veoringidel kaubaautodele Navireci GPS-põhine asukohamääramissüsteem. Seejärel kaardistati veoringid ja liideti võimalusel kaks lähestikust ringi üheks või moodustati nelja asemel kolm. Samas jälgiti hoolikalt, et kliendid saaksid leiva-saia endiselt ruttu kätte.

Tulemused lõid pahviks. Võrreldes varasemaga vajatakse nüüd 7% vähem kaubaautosid. Kütusekulu ja veoringide kilometraaži osas ulatub kokkuhoid 14 protsendini. Kogu veohind ringile vähenes keskmiselt 23%.

DHL Estonia AS avas tänavu veebruaris Tallinnas Betooni tänaval DHL Freight äriüksuse (maanteetransport) logistikakeskuse.

Keskus koosneb terminalist 3000m2 (ka tolliterminal) ja laost 4000m2. Kogu investeeringu maksumus oli ligi 100 miljonit krooni. Kokku on terminalil 32 väravat, millest 5 on laol ja 28 terminalil. Hetkel on laos 4740 alusekohta ja kuus käsitletakse keskmiselt 12 000 saadetist.

Uue keskuse avamisega on kulud tööjõule vähenenud 20% ning kulud korje- ja jaotusautodele 25%, laialiveo autode stoppide arv on kasvanud 25% ja autode arv kokkuvõttes on vähenenud. Samal ajal on saadetiste arv kasvanud 15%. Ainuüksi sääst paberile tänu uudsetele lahendustele on käesoleval aastal ligi 0,5 miljonit krooni.

Võrreldes 2007. aasta üheksa kuuga on 2008. aastal müügikäive kasvanud 19,3%.

SmartPOST käivitas kogu Eestit katva iseteeninduslike postkontorite võrgu.

Iseteeninduslike postkontorite võrgu abil saavad inimesed oma postimüügist ja internetikaubamajadest tellitud kaubad kätte oluliselt mugavamalt, kiiremini ja soodsamalt kui tavapostkontoritest. Iseteeninduslike postkontorite kasutamise puhul saab inimene saabunud postipakist teavituse SMSi teel mobiiltelefoni. Paki saab kätte lähedal asuva kaubanduskeskuse pakiterminalist. Paki kättesaamiseks tuleb sisestada SMSi teel saadud unikaalne kood terminali arvuti puutetundlikule ekraanile.

Pakiterminalide võrk katab kõiki Eesti maakondi. Praegu on töös 27 pakiautomaati. Võrk laieneb lähiaastatel ligikaudu 200 asukohani.

Navirec võeti kasutusele eesmärgiga optimeerida turvafirma üksuste liikumisi, vähendada oluliselt autopargi kulusid ja lahendada lahkhelisid.

Kokkuvõttes: tõsta teenusekvaliteeti Skorpioni klientide silmis.

Alustuseks paigaldati ettevõtte Tallinna piirkonna sõidukitele Navirec-süsteem. Kui kasud tulid ilmsiks, varustati seadmetega kogu autopark. Skorpion muutis ettevõtte sisest tööloogikat, mille tulemusel muutus Navirec süsteem keskseks tööriistaks igapäevatöös.

Nüüdseks on tulemus üksuste kiirem ja garanteeritud liikumine patrullis ning reageerimine väljakutsetele. Samuti on saavutatud kontroll, mille tulemusel on vähendatud kulusid autopargile üle 20%. Klientidele ollakse samuti tunduvalt kvaliteetsem partner ning turul on kasvatatud ettevõtte konkurentsivõimet.

ASi Onninen eesmärk oli laotöö efektiivsuse tõstmine ja kulude kokkuhoid.

Alustati põhjalikust analüüsist, valiti seadmed, sobitati need olemasoleva arvutisüsteemiga, ehitati traadita arvutivõrk.

Soetati Akerstroms niiskus- ja põrutuskindlad Trux 700 arvutid, printerid ja vöötkoodilugejad. Valikul oli tähtsaim töökindlus ja hooldusteenus. Kõik töötajad said võimaluse testversioonis harjutada ja üleminek käis probleemideta.

Vöötkoodilugejate kasutuselevõtt riiulikoha kontrollimiseks vähendas komplekteerimisvigade arvu vähemalt 20%. Õhtuks vormistatud tellimused tarnitakse kliendile mandri-Eestis järgmisel tööpäeval, samuti toimuvad ka Onnineni kauplusladude laotäiendused igal tööpäeval.

Investeeringu maksumus oli 2 miljonit krooni ja tasuvusajaks arvestatud maksimaalselt 1,5 aastat. Efektiivsus paranes keskmiselt 15%. Samuti vähenes paberikulu kolm korda, millega säästetakse lisaks keskkonnale 70 000 krooni aastas.

ASi Rakvere Lihakombinaat eesmärk oli tõsta valmistoodangulao tööprotsesside tõhusust, tagada tarnekindlus ja vähendada kliendipretensioone.

Eesmärgi täitmiseks juurutati skannersüsteem, mis haldab logistilist ahelat tootmise vastuvõtust kuni kaupade väljastamiseni. Skannersüsteem tagab kaupade vastuvõtmise tootmisest, kaupade aktiiv- või passiivpesade haldamise; komplekteerimise ja komplekteerimistööde juhtimise, tõstukitööde juhtimise, laoaruandluse.

Projekti maksumus oli 2 miljonit krooni. Tulemuseks jaotusautode hilinemised väljumisel puuduvad, aastas hoitakse kokku 22 000 töötundi, tootlikkus on tõusnud 25%, kliendipretensioonid on vähenenud 20%, tööjõukulu vähenes 12%, lao süül tekkinud toodangu praagi osakaal on vähenenud ligi 20%.

Päästeameti eesmärk oli tõsta päästetööde võimekust ning integreerida päästeameti ja kaitsejõudude transpordi ja logistiline taara.

Kaitsejõududelt taotleti päästeametile roomiktransportööre Bandwagen 206AMT. Nendele ehitati peale kastivahetussüsteem (1 suur taara, 3 keskmist taarat, 9 väikest taarat), et oleks võimalik kasutada taarat suuremalt väiksemale ja vastupidi.

Alusauto tõmbab konksliftsüsteemiga peale suure konteineraluse (suur taara). Suurele taarale läheb peale kolm transportöörikasti (keskmine taara). Mahalaadimine toimub käsitaliga või tõmbab transportöör kasti omale peale kasutades kastivahetussüsteemi. Igasse transportöörikasti mahub kolm vooliku konteinerit (väike taara). Need tõstetakse ATVdele ja sõidetakse, kuhu vaja. Tulemus on, et päästetehnikat jagavad laiali kaks meest varasema 20 asemel. Päästetehnika laialijagamise aeg vähenes aga kuni 10 korda. Võimalus on kasutada erinevaid mooduleid sarnases taaras.

Teeme Ära 2008 käigus tuli lahendada ainulaadne ja kordumatu logistiline mõistatus - juhtida

50 00 inimest ja 10 000 tonni prügi. Seda kõike ühe päeva jooksul ja piiratud ressurssidega.

Prügi kaardistamise käigus selgus, et Eestis on 10 500 illegaalset prügimäge, mis kõik asuvad täiesti kaootiliselt üle riigi laiali, raskesti ligipääsetavates kohtades. Aktsioonist osavõtvate inimeste arv ei olnud teada. Autode ja konteinerite arv ning võimsus olid rangelt piiratud. Prügi maht oli hinnanguline. 10 500 prügikohta pidid jõudma seitsmesse lõpp-sihtkohta.

Iga prügihunniku juurde suunati nii palju inimesi, treilereid ja kaubikuid, kui oleks tarvis olnud selle hunniku likvideerimiseks. Eriti suured hunnikud likvideeriti eelkoristuse käigus.

Prügi toodi metsast välja suurte teede äärde - moodustati lipujaamad (prügi suuremad kogumiskohad) - nende arvu (107) ja asukoha logistiliseks määramiseks kirjutati logistikatarkvara.

Pandi paika lihtsad põhimõtted, mille alusel online-info järgi töid planeerida - eelistatum on pressauto, enne kaugemad sihtkohad, siis lähemad lipujaamad, vedada ajutistesse ladestuskohtadesse.

Tulemus oli, et koristuspäeval veeti teede äärde ligikaudu 7000 tonni prügi. Esimesel päeval veeti ära ligi 50% koristatud mahust, järgmisel päeval ligi 30% ja viimase 20% likvideerimiseks läks aega mai lõpuni. Sorteerimine käib siiani.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:51
Otsi:

Ava täpsem otsing