Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lääne-Euroopa mures Ida-Euroopa pärast

29. oktoober 2008, 14:16

Lääne-Euroopal on küllaga põhjust
Ida-Euroopas ja arenevatel turgudel süveneva finants- ja majanduskriisi pärast
muret tunda.

Piirkond on Lääne-Euroopale oluline kaubanduspartner ning just Lääne-Euroopa pangad on regioonis aktiivseimad laenuandjad.

Esimese Euroopa Liidu riigina sai sel nädalal suure välisabi paketi Ungari – kokku 25,1 miljardit dollarit IMFilt (15,7 mld), Maailmapangalt (1,3 mld) ja Euroopa Liidult (8,1 mld). Lisaks on Ungarile lubanud 5 miljardit eurot abilaenu anda Euroopa Keskpank.

UBS panga peaökonomisti Stephane Deo sõnul läheb tervelt 30% euroala ekspordist Ida-Euroopasse, mida on kaks korda rohkem kui näiteks eksport USAsse. Kui nendes riikides nüüd majanduskasv ja nõudlus järsult pidurdab, on see majanduslangusega flirtivatele ELi vanadele liikmesriikidele suur löök. Enim kannataks Saksamaa ja Holland, mis on suurimad eksportijad nn endise kommunismibloki riikidesse.

Ida-Euroopast on euroalale saamas „kiiresti tõsine riskikoht“, ütles Stephane Deo agentuurile Bloomberg.

Veel mõned nädalad tagasi ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et loodab, et jõudsama kasvuga Ida-Euroopa ja arenevad turud aitavad ka euroala majandusel peagi mõõnast üle saada.

Venemaa puhul on ostujõudu vähendanud nafta hinna langus ning sama põhjus on vähendanud nõudmist Gucci käekottide ja muude Euroopa kaupade järele naftarikkast Lähis-Idast. Ka Hiina majanduse kasvutempo võtab tuure maha.

Citigroupi ökonomist Jürgen Michels prognoosib tuleval aastal euroala SKP kahanemist. Tema arvestustes on 2004. aastast ELiga liitunud riikide osa euroala ekspordis kasvanud kümnendi algusest kolmandiku võrra, 15,3 protsendile. „Euroopa riigid võitsid viimaste aastate Ida-Euroopa majandusbuumist rohkem kui USA, kuna nende eksport sinna oli suurem,“ ütles Michels. Nüüd on Euroopa „rohkem haavatav“, kui buum on asendunud langusega.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga EBRD presidendi Thomas Mirow sõnul seisab nn arenev Euroopa silmitsi rängima kriisiga 1991. aastast. „Pole kahtlust, see on sügavaim ja kõige keerulisem kriis, mida me oma asutamisest oleme näinud,“ ütles Mirow intervjuus agentuurile Reuters. Ta lisas, et ehkki aastast 2010 ei peaks ELi liikmeks saanud Ida-Euroopa riigid enam EBRD laene saama, ei välista pank, et konkreetse pöördumise korral võib pank siiski rahastamist jätkata.

Lisaks ekspordile on Euroopa ja Briti pangad arenevatele turgudele (mitte üksi Kesk- ja Ida-Euroopasse) kordades rohkem laenu andnud kui USA ja Jaapani pangad. Absoluutarvudes on Euroopa pangad laenanud investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul 3,5 triljonit dollarit, USA ja Jaapani pangad vastavalt 500 miljardit dollarit ja 200 miljardit dollarit. Ida-Euroopa riikidele laenatud 1,6 triljonist dollarist on Euroopa pangad laenanud 1,5 triljonit dollarit, mis vastab 9%le Euroopa SKPst.

Eriti suurelt on arenevatele turgudele laenu andnud Austria, Ðveitsi, Hispaania ja Rootsi pangad. Kesk-Euroopasse on eriti suurelt investeerinud Itaalia UniCredit ja Austria Raiffeisen. Austria pankade laenud Ida- ja kesk-Euroopasse on suurusjärgus 80% Austria SKPst, kokku 297 miljardit dollarit. „Austria pangad on suurimad laenuandjad Ungaris ja Ukrainas – kahes riigis, mis on pidanud IMFilt abi otsima,“ kirjutas Morgan Stanley oma analüüsis.

Briti peaminister Gordon Brown kutsus juba nädalapäevad tagasi ELi valitsusjuhtide ülemkogul Brüsselis Lääne-Euroopat kaaluma, kuidas Ida-Euroopat kriisis abistada. Sel nädalal kohtus ta ELi eesistujariigi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga, kellega arutati sama teemat. Brown kutsub appi Rahvusvahelist Valuutafondi IMF, mis aga peab kõigi võimalike hädaliste abistamiseks kusagilt lisaraha saama.

„IMFil endal on 250 miljardit dollarit,“ ütles Brown. „Võib-olla sellest ei piisa. Suured ülejäägiga riigid saaksid siin oluliselt abistada,“ ütles Brown, pidades silmas Hiinat ja Lähis-Ida naftariike. Paraku on viimastel endilgi probleemid ja pangad vajavad väljaaitamist.

Euroopa Komisjon paneb kokku kriisifondi, millest juba on otsustatud toetada Ungarit. Algselt oli fondi suuruseks plaanitud 12 miljardit eurot, kuid teisipäeval ütles Nicolas Sarkozy, et fondi maht tuleks suurendada vähemalt 20 miljardile eurole. „Me anname endale aru, et praegune 12 miljardi euro suurune lagi ei ole võib-olla praegustes erakorralistes oludes enam piisav,“ ütles täna Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amelia Torres, lisades, et komisjon töötab juba välja vajalikke muudatusi.

Danske Bank kirjutab oma analüüsis Ungarile antud abilaenu kohta, et on üllatunud selle suurusest. „See näitab ilmselgelt, et finantskriis on Kesk-Euroopas tõsisem kui paljud turuosalised seni tunnistada soovisid,“ kirjutab pank. „Asjaolu, et Euroopa Liit aktiivselt Ungari päästmises osaleb, näitab, et kardetakse kriisi levikut teistesse piirkonna riikidesse…Eeldame, et EL ja IMF annavad lähiajal teada täiendavad abimeetmed Kesk- ja Ida-Euroopale,“ kirjutab pank. Esimeses järjekorras vajaksid stabiliseerivat abikätt Balti riigid, Rumeenia ja Bulgaaria.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2008, 11:54
Otsi:

Ava täpsem otsing